Vaher: võimuliidu nomenklatuur hääletas end puutumatuks
Usaldamatuse näitamine kohtute suunal on üsna pretsedenditu arenevas õigusriigis, kus kohtule peaks andma pigem otsustuspädevust juurde, mitte ei eelistata kohtutele raskes huvide konfliktis olevaid poliitikuid, sõnas eelmises valitsuse siseministri ametis olnud Vaher.
"On selge, et Eesti sõltumatute õiguskaitseasutuste, st politsei ja prokuratuuri üha aktiivsem ja tugevam tegevus viimasel dekaadil on pannud mitmeid poliitikuid murelikult pead vangutama. On väga kahju, et see mure on jõudnud puutumatute seaduseni, mis viib Eesti mitu sammu tagasi õigusriigi teelt."
Ükski arukas inimene ei võta tõsiselt väidet Eesti õiguskaitseorganite kallutatuse kohta, jätkas Vaher. "Kahjuks väljendub kallutatus aga teatud poliitikute hoiakus, et kaitsta omaenda kitsaid huve, muuta riigivalitsemist läbipaistmatumaks ja takistada kriminaalmenetlust nende üle, kes on sattunud neljaks aastaks Toompeale."
"See parlamendi otsus tuletab jälle meelde paari aasta eest algatatud ja siiani menetluses olevat nn Berlusconi eelnõu, mille eesmärgiks oli muuta võimatuks mitmete raskete kuritegude, eelkõige raskete korruptsioonikuritegude uurimist ja mille eest astusid välja parlamendi liikmed, kes on seotud ka nimetatud "puutumatute"-eelnõu väljatöötamisega."
Eesti Päevaleht kirjutas, et värske seadusemuudatus teeb rahvasaadikute võimalike kuritegude uurimise keeruliseks ja soodustab infolekkeid.
Uurimisasutustes tekitab küsimusi teisipäeval riigikogus 63 poolthäälega vastu võetud seadus, mis on seotud rahvasaadikute puutumatusega. Poliitikud põhjendavad muudatust peamiselt sellega, et riigikogu liiget saab nüüd kaitsta fabritseeritud või ebaseaduslike kallutatud kahtlustuste eest. Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul on muudatus etteheide uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute senisele tööle ning see on demokraatlikus õigusriigis väga tõsine ohutegur.
