DELFI VIDEO: Urmas Paet: Eesti võiks anda Ukrainast lähedaste juurde tulevatele põgenikele võimaluse ajutiselt siia jääda

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet on üllatunud, et europarlamendi töös on Ukraina teemadel nii palju vastuolulist.

Paet möönis detsembri keskel Tallinnas parlamendi uue koosseisu esimese poolaasta tööd kokku võttes ja uude aastasse ette vaadates, et pilt parlamendis on kirju.

Tema sõnul on erisuhe Venemaaga nii vasak- kui parempoolsetel äärmusparteidel, kellel on Venemaast ka rahaline sõltuvus, mis selgelt väljendub ka parlamendi igapäevatöös.

Paet avaldas kahetsust, et Euroopa Liidus on ainult 7 riiki 28 riigist ratifitseerinud assotsiatsionilepingu Ukrainaga.

Samas tõdes te, et asjad siiski ka liiguvad ning detsembri keskel loodi 47 saadiku algatusel europarlamendi Ukraina sõprusrühm.

Paet rääkis ka Euroopa Liidu asüülipoliitikast. Kõige suurema põgenikelaine tekitajatena nimetas ta Iraaki ja Süüriat.

Paet hindas, et humanitaarteema jääb ka algaval aastal Euroopa Liidu erinevaid poliitikaid varjutama.

Endise välisministri sõnul peab Eesti kriisikolletest tulnute asüülitaotlusi vaatama läbi individuaalselt ja näiteks Ukrainast, kus on hinnanguliselt umbes 600 000 sisepõgenikku, tulijate suhtes tuleks arvestada inimliku aspektiga ja rahuldada nende taotlused, kelle on Eestis sugulasi või sõpru.

Tema sõnul saab jutt olla vaid ajutisest varjupaigast, kuni otsene sõjaline tegevus ja konflikt Ukrainas lõppevad.

Eestilt on varjupaika palunud umbes 60 inimest Ida-Ukrainast, kuid Eesti pole nende taotlusi seni rahuldanud.