Maris Lauri: võimalik, et üürileandjate ja üürnike suhete reguleerimiseks tuleb korrastada seadusandlust

Rahandusminister Maris Lauri (RE) kommenteeris, et kolmanda lapse lapsetoetuse 300 euroni tõstmise rahastamine eeldab tervet rida meetmeid, teiste seas võib kõne alla tulla praeguste üürnike ja üürileandjate suhteid reguleerivate seaduste muutmine.

"Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on oluline teema demograafia. Reformierakond käis välja idee maksta riigi poolt peale vanemahüvitise perioodi lõppu alates kolmandast lapsest igale lapsele 300 eurot kuus, et ergutada laste sünde ning et vähemalt kolmelapselised perekonnad oleksid tulevikus uus normaalsus," kommenteeris Lauri.

Reformierakonna idee potensiaalseteks katteallikateks on üürituru korrastamine, riigireform ja riigilõivude tõstmine.

Üürituru puhul on tema sõnul kindlasti oluline eksisteerivate probleemide väljaselgitamine ehk analüüs ja seejärel lahenduste leidmine. See tähendab muuseas ka e-registri loomist, mis võimaldab fikseerida osapoolte õigused ja kohustused aga samuti koguda maksud, mis juba kehtivad. "Võimalik, et tuleb korrastada seadusandlust, et paremini reguleerida ka üürile andjate ja üürnike suhteid. Korrastatud üüriturg võiks üüritegevust soodustada ja ka maksutulusid suurendada," lootis Lauri.

Riigireformi tuleb tema sõnul vaadata laiemalt, see ei ole piiride ümber tõmbamine. Lauri sõnul on riigireform eelkõige korralduslike küsimuste lahendamine ja sisaldab näiteks e-lahenduste laiemat kasutamist, efektiivsuse tõstmist kogu avalikus sektoris, mitte üksnes keskvalitsuse tasemel. Riigireformi tulemuseks peaks olema rahaliselt mõõdetav efektiivuse kasv.

Kolmandaks rahastamisallikaks on riigilõivude tõstmine. Täna on riigilõivusid, mis ei kata riigi poolt saadava teenuse kulusid. Riigilõivude kulupõhiseks viimine tähendab nende üle vaatamist ministeeriumide lõikes. See on detailirohke töö, mida teeb iga ministeerium oma valitsemisala kohta ise.