Ehitustööline: turvavarustus peab olema nähtav – kas ja millal see end õigustab, ei huvita tegelikult kedagi
Ehitustöölisena sooviksin öelda paar sõna sekka tööohutuse teemal, mis on viimastel päevadel kõvasti poleemikat tekitanud. Jääb mulje, nagu Eestis lonkaks tööohutus kõiki jalgu, aga ometi juhtuvad kõige rängemad tööõnnetused just Soomes.
Viskame korraks pilgu peale tööohutusvarustusele.
Turvasaapad on väga head ja tänuväärsed asjad, kuid miskipärast pööratakse nende olemasolule kõigist asjadest kõige vähem tähelepanu. Mina isiklikult ei laseks kedagi ilma nendeta objektile.
Kaitseprillid seevastu... seletage palun lahti, miks nad peavad kogu aeg ees olema? On iseenesestmõistetav, et lõikamisel, lihvimisel ja lammutamisel ning nende tööde läheduses kantakse kaitseprille. Samas on tegu plastikust jubinatega, mis deformeeruvad juba nädala pikkuse kasutuse käigus ja raskendavad nägemist. Kõrgustes ja ebakindlatel pindadel kõndides on hägused ja kriimustunud prillid väga ohtlikud. Regulaarselt uusi prille ei too keegi.
Kui töölisele läheb silma võõrkeha, räägitakse alati, et see juhtus, kuna tal polnud ees kaitseprille. Ka minule on paar korda võõrkeha silma pudenenud – nimelt prille eest ära võttes, prilliraamide pealt. Välistatud pole ka võimalus, et võõrkeha satub silma tobeda nurga alt, põrkega prilliraamide vahelt.
Kaitsekiivrit tuleks kanda alati, kui töötatakse keskkonnas, kus ka kõrgemal keegi töötab. Alati on oht, et kellegi töövahend libiseb käest ja kukub alla. Muidugi võib see kukkuv töövahend vabalt olla ka ülemise mehe kiiver. Miks aga nõutakse kiivrit katusel töötades? Mis peaks seal pähe kukkuma? Kas linnusitt?
Väga hästi on näha, kas töölisel on kiiver peas või mitte. Raskem on hinnata, mis seisus see kiiver on. EL-i normide järgi ei tohi kiivrile lisada kleebiseid ega värvi ja põrutada saanud või välise defektiga kiiver tuleb koheselt asendada uuega. Pikemat kasvu ehitaja, kes tihti kiivriga vastu tellinguid põrkab, peaks vist iga poole tunni tagant kiivrit vahetama. Tegelikult mingit vahetust muidugi ei toimu ja mehed kannavad kiivreid, mis tegelikult nõuetele ei vasta.
Kui ehitajal on turvatraksid seljas, siis ei nähta probleemi. See, kas nad on kuhugi köidetud ka, ei huvita aga kedagi. Proovige näiteks ehitada nõuetekohaselt lamekatuse parapetti. Kinnitate turvaköie, liigute positsiooni A, fikseerite materjali, liigute turvaköie kinnituse juurde, otsite uue kinnituskoha, liigute positsiooni B, kinnitate materjali, liigute turvakinnise juurde, paigaltate kinnise ümber, liigute tagasi positsiooni A teostamaks kontrollmõõtmisi, liigute kinnituskohani, otsite kinnituskohta töötamaks positsioonis C, leiate kinnituse, liigute positsiooni C, takerdute jalaga turvaköide ja kukute.
