Sari valmib koostöös MTÜ Valimisvaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi. Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakondade peamisi programmilisi seisukohti.

Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi, kes otsutasid "poe kinni panna" ja laiali minna?

Riigikogu valimisi tutvustav  lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni 2015. aasta märtsis.

Valimistulemused - kellel oli pärast esimesi riigikogu valimisi põhjust naeratada?

Valimiste tulemused tõid triumfi Isamaa õuele, kokku said nad üle 100 000 hääle (100 828) ehk 22 protsenti häältest ja 29 mandaati.

Rahvarinne (12,3 protsenti ja 15 mandaati) jäi alla ka Kindel Kodule (13,6 protsenti ja 17 kohta). 


Riigikokku pääsesid veel valimisliit
Mõõdukad
(9,7 protsenti ja 12 saadikut),
ERSP
(
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
)
- 8,8 protsenti ja 10 mandaati) ning pisut üllatavalt kindlalt ka
kuningriiklaste seltskond (
7,1 protsenti ja kaheksa kohta).

Jüri Toomepuu, kes üksi kogus 16 904 häält ehk 35 protsenti Võru-, Valga- ja Põlvamaa häältest, vedas sisuliselt üksi sisse ka Eesti Kodaniku nimekirja: kokku said nad 6,9 protsenti ja kaheksa mandaati. Toomepuu koduringkonnast võtsid mandaadi veel kaks kandidaati – Paul-Olev Mõtsküla ja Toivo Uustalo, viimane neist on läinud ajalukku kui vähim hääli (51) saanud riigikogu liige.
Jüri Toomepuu

Riigikokku pääsesid ka VL Rohelised ja Eesti Ettevõtjate Erakonna nimekirjades kandideerinud ning isikumandaadid võtnud roheline Rein Järlik (5212 häält) ja ettevõtja Tiit Made (4678 häält), kuigi nende valimisnimekirjad valimiskünnist ületada ei suutnud.

Järlik, Made

Üksikkandidaatidest jäi Väino Viilupil ülinapilt puudu üksikliikme mandaadist: ta kogus Ida-Virumaal 5007 häält, kuid latt tuli napist puudutusest maha, sest valijad olid seadnud isikumandaadi 5277 hääle peale.

Presidendivalimistel töötas Isamaa strateegia samuti hiilgavalt – Taagepera napsas Rüütlilt piisavalt palju hääli ning vajalikust 50 protsenti pluss üks hääl jäi Rüütlil puudu – ta kogus 41,8 protsenti häältest, Lennart Meri 29,5, Taagepera ise 23,4 ja Lagle Parek vaid 4,2 protsenti.

Riigikogu tuli kokku 5. oktoobril 1992, esimeheks valiti Isamaliidu nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis, tema Kindla Kodu poolt üles seatud vastaskandidaat Riivo Sinijärv sai 47 häält. Aseesimeesteks said Tunne Kelam (ERSP) ja Edgar Savisaar (41 häält). Presidendiks valis parlament Lennart Meri (59 häält), Arnold Rüütlit toetas 31 saadikut.

Koalitsioonikõnelustel leppisid uue valitsuse moodustamiseks liidu kokku Isamaa, ERSP ja Mõõdukad, abi loodeti ka Eesti Kodaniku nimekirjast ära karanud kandidaatidest (Rein Helme läks üle Isamaasse ja Tiina Benno ERSP-sse).

Koalitsioon pidas nii riigikogu esimehe valimistel kui ka peaministrikandidaadile volituste andmise hääletusel. Presidendiks valitud Lennart Meri esitas 8. oktoobril peaministrikandidaadiks 32-aastase Mart Laari, kes 19. oktoobril kogus riigikogu „usaldushääletusel“ 54 poolthäält. Kaks päeva hiljem astus uus valitsus ametisse.
Ants Laaneots, Ülo Nugis, Lennart Meri, Mart Laar - 1993 Teine taasiseseisvumise järgne vabariigi aastapäeva paraad - Ants Laaneots, Ülo Nugis, Lennart Meri, Mart Laar (foto arhiiv)(1)

Mart Laari valitsus astus tagasi 26. septembril 1994, kui riigikogu talle ja tema valitsusele umbusaldust avaldas. Esimeste taasiseseisvunud Eestis peetud valimiste tulemusel võimule tulnud Mart Laari juhitud valitsus püsis võimul 705 päeva