Talviste kaebas Muuli kohtusse, sest 2012. aastal andis Muuli välja raamatu "Isamaa tagatuba, Mart Laari valitsus 1992-1994," milline sisaldab muuhulgas peatükki pealkirjaga "Advokaat Talviste lõppmäng". Selles peatükis kirjutas Muuli, et kaitseministeeriumit Iisraeli relvaostu eest tasutud intresside vaidlusküsimuses esindanud Talviste ei tegutsenud tegelikult kaitseministeeriumi huvides.

Talviste pahameele põhjustas Muuli raamatu alljärgnev lõik. "2002. aasta juuni lõpus istusid Tallinnas Radissoni SAS hotellis nõupidamise laua taha neli IMI esindajat. Nende vastas võtsid koha sisse advokaadid Beevor ja Talviste. Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril sõlmida IMIga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni kantud kulusid. Kokku 650 000 dollarit. IMI finantsdirektor Michael Biran oli kokkuleppe juba alla kirjutanud. Oleks piisanud Sven Mikseri allkirjast ja Eesti riik oleks kaotanud 1,1 miljonit sellest 1,75 miljonist dollarist, mis Londoni arbitraaž 2003 lõpus Eesti kasuks välja mõistis. Mikser ei läinud liimile. Ta ei kirjutanud kokkuleppele alla. Noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada. Kelle vahel oleksid pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, pole vist raske oletada."

Talvistele pettusele viitamine ei meeldinud ja ta nõudis vabandust. Muuli püüdis end kaitsta oma pikaajalise kolleegi Priit Pulleritsu analüüsi abil, mille kohaselt Muuli Talvistet pettuses ei süüdistanud.

Esimese astme kohus ei pidanud Pulleritsu analüüsi veenvaks. Professor Krista Kerge tekstianalüüsi ja täiendava arvamusega oli Harju maakohtu hinnangul tõendatud, et Priit Pulleritsu arvamus ei ole tõsiseltvõetav ega lähtu eesti keelt vabalt valdava mõistliku isiku rollist, vaid apelleerib sellele, et "Talviste esindas ju Kaitseministeeriumi, mitte IMI-t."

Krista Kerge on leidnud, et Priit Pulleritsu arvamus on demagoogiline ehk mõtteseosed on haakumatud või lünklikud seal, kus tekst on näiliselt siduv. Priit Pulleritsu arvamus, et petjaks oli IMI, ei ole mõistlik, kuna fraas "kelle vahel oleks jagunenud 1,1 miljonit dollarit" ei saa käia ühe petja ehk IMI kohta, vaid viitab mitmusele ning sama väite kõrval seisev kõrvallause "pole vist raske oletada" sunnib otseselt lugejat ise järeldusi tegema ehk asesõna "kelle" taga seisvaid isikuid tekstist järeldama. Seetõttu leidis kohus, et Priit Pullerits on arvamuse koostamisel silmas pidanud Muuli huve.

Tallinna ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnanguga ja kohustas Muulit maksma kahjutasu 5000 eurot. Lisaks pidi Muuli omal kulul Eesti Ekspressis ja Delfis ebaõiged andmed ümber lükkama.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena