Mereteadlane: torm tuleb tugev - inimesed jäävad vooluta, puud murduvad, katused lendavad

Mereteadlase akadeemik Tarmo Soomere sõnul tuleb oodatav torm tugev, millega naljatada ei tohi, aga mere reaktsioon jääb nõrgemaks kui 2005. aastal.

Soomere rääkis Delfile, et seekord paistab torm jäävat alla 2005. aasta jaanuaritormile, kuid ometi on see sellise tugevusega torm, mida meie Läänemere osas sünnib kord paari-kolme aasta jooksul.

Soomere sõnul on tormi parim indikaator lainekõrgus ja praegune prognoos ütleb, et lainekõrgus Läänemere lõunaosas võib olla paari tunni pärast üle seitsme meetri. Seda kõrgust nimetatakse oluliseks lainekõrguseks ning see on arvutatud 1/3 kõrgeimate lainete keskmise kõrguse järgi. Üksikud lained võivad olla sellest veel peaaegu kaks korda kõrgemad, selgitas Soomere.

Võrdluseks tõi Soomere, et 2005. aasta jaanuaritormi ajal ulatus olulise lainekõrguse maksimum 9,6 kuni 9,7 meetrini. Ta tõdes, et üle seitsme meetri ulatub keskmine lainekõrgus tõesti vaid mõned korrad paari-kolme aasta jooksul.

Tugevam torm jääb seekord Läti ja Leedu ranniku lähistel. "Prognoosi järgi on tormi raskuskese Läänemere lõunaosas, kui see nii läheb, siis ei tõuse ka meie kandis vesi väga kõrgele," kõneles Soomere. "Seekord paistab, et kõige tugevam tuul läheb natuke lõuna poolt ja Pärnu lahe veetase ei tõuse väga palju."

Uputust ei tule

Soomere sõnul ei kordu 2005. aasta uputus Pärnus juba ainuüksi sellepärast, et Läänemeres ei ole nii palju vett. Ta tõi võrdluseks, et 2005. aastal oli Läänemeres nii palju vett, et keskmine veetase oli juba enne tormi algust 80 sentimeetrit üle pikaajalise keskmise.

Praegu on merevee tase enne tormi algust umbes 20-30 sentimeetrit üle pikaajalise keskmise ehk ligi 60 cm vähem kui kümme aastat tagasi.

"Esiteks on Läänemeres vett vähem, teiseks on tuul nõrgem ja kolmandaks on tormi raskuskese Lõuna-Läänemerel," loetles ta põhjusi, miks Pärnu inimesed võivad olla päris rahulikud. "Kui midagi väga imelikku ei juhtu, siis ei tule vesi isegi mitte rannaparki."

Soomere selgitas, miks prognoos ei lähe alati täppi, sest prognoos sõltub sellest, kuidas täpselt tsüklon liigub. Soomere sõnul suudavad teadlased hästi prognoosid, milline on tuule kiirus, aga ei tea täpselt, kuidas tsüklon liigub ja milline täpselt on tuule suund.
Pärnu veetase sõltub Soomere sõnul aga isegi rohkem tuule suunast kui tuule kiirusest.

Merega mängida teadlase sõnul sellegipoolest ei maksa ja kohtades, kus lained jõuavad rannale täpselt risti rannajoonega, võivad üksikud lained ulatuda suhteliselt kaugele maale. Ta soovitas tormi nautida ikkagi kohtadest, kus saab olla kindel, et vesi ei tule ja ei lõika ka taganemisteed ära. "Tormiga naljatada ei tohi," manitses Soomere. "Lained on kõrged ja ootamatud lainerünnakud võivad tulla kaugele maale."

"Inimesed jäävad vooluta, puud murduvad, katused lendavad – selles ei ole midagi imelikku, sest tormis on tuul ikka puhanguline," tõdes Soomere ja soovitas autod parkida vanadest puudest eemale.

Hea lugeja, kui sul õnnestub möll või selle tagajärjed kaadrisse püüda, siis jaga pilte ja videoid ka meiega aadressil [e-mail] !