Anette Parksepp: kuidas mitte rääkida Edgar Savisaarest?
Olen kuulnud viimasel ajal mitut oma tuttavat küsimas, et miks Savisaare valimiskampaaniat meedias võimendatakse ja tema reklaamid juppidena lahti analüüsitakse, samas kui linnapead ei saa linnavolikogu salvestuste põhjal enam kuidagi tõsiselt võtta. Mina küsin omakorda, kas meedia pole ehk omamoodi lõksus: peaks nagu kirjutama, aga samas ei peaks ka? Ja seda artiklit kirjutades annan minagi oma panuse Savisaare meediakajastusse, mõeldes, et nagu peaks kirjutama, aga samas nagu ei peaks ka.
Tundub, et ajakirjandus teeb Savisaare eest pool tööd ära. Lasnamäele riputatakse suured valimisplakatid linnapea näoga ja kõikidesse online-väljaannetesse ilmuvad artiklid „Vaata Savisaare valimisplakateid!". Linnapea laseb endast teha mitmekümne tuhande euro eest mõnekümnesekundilise reklaami ja kõik meediaväljaanded kirjutavad, mis reklaamis toimub, kuigi see on ilmselt pähe kulunud enamikule inimestele, kellel on kodus teler.
Tulevikus võiks Savisaar raha kokkuhoidmiseks printida välja mõned mustvalged A4 paberid oma näo ja valimisloosungiga, kleepida need toimetuste ustele ja ajakirjanikud saaksid teha kampaaniat tema eest.
Pole ilmselt mõtet praegu pikalt arutleda online-ajakirjanduse eripärade ja klikinduse üle. Pole midagi parata, aga lood, mille pealkirjas on Savisaar või näiteks Putin, koguvad kordades rohkem lugejaid kui need, kus mainitakse ükskõik millist teist linnapead või presidenti.
Teine ja veidi suurem, mis seab ajakirjanduse omamoodi lõksu, on hinnangute küsimus. Kuidas saaks ajakirjandus otsustada, et Eesti suurima erakonna esimees ongi aru kaotanud või et tema vaadetest ei peaks kirjutama, nagu paljud ilmselt soovivad? Ei saagi. AGA, pangem tähele, et märkimisväärne osa „uudistest", mis Savisaare kohta viimasel ajal kirjutatakse, ei puuduta vaateid ega poliitilist diskussiooni. Need pole muud kui ühe-kahelõigulised kirjeldused tema uutest suhtekorraldustrikkidest või pildid valimisplakatitest. Need ei ole uudised.
Savisaare propagandas pole midagi kavalat ega leidlikku. See on kõige lihtlabasem tähelepanu püüdmine, ebatõenäolised lubadused ja nartsissism kuni enese võrdlemiseni Martin Lutheri või Martin Luther Kingiga. Selgelt äratuntav propaganda ei ole sugugi nii efektiivne kui maskeeritud propaganda, mida esmapilgul ei märka, kuid mis ronib inimeste mõtetesse märkamatult.
Savisaare karjuvad plakatid ja uudised tema suhtekorralduslikest tegemistest ei pane ilmselt kedagi oma valimisotsuseid muutma: need, kes teda toetavad, vaatavad hea meelega Tallinna linna kaunistavat Edgari nägu, võib-olla annab see neile kindlustunnet ja tekitab pärast tormilist aastavahetust hinge taas rahu.
Kui linnapeast kirjutatakse aga midagi negatiivset, toetavad lojaalsed Keskerakonna valijad Savisaart veelgi enam. Need, kes teda põlgavad (kas sellel skaalal on olemas ka mõni neutraalne arvamus või tunne?!), blokeerivad ta valimiskampaania ära. Nad võivad kõnesid ja uudiseid jälgida, aga ei võta ta sõnumeid vastu, sest kõik tundub vale.
Seega tundub, et plakatitel ja videotel suurt valimisotsust mõjutavat väärtust pole. Nagu pole mingit väärtust ühelõigulistel tekstidel, mida nimetatakse uudisteks, aga mis on tegelikult valimiskampaania tasuta avaldamine ning mis ei panusta kuidagi poliitilisse diskussiooni.
Niisiis, kuidas me saame mitte rääkida Savisaarest? Vastus: ei saagi. Küll aga saame valida sisukaid artikleid ja arutleda ideede, mitte loosungite üle.
Lugejad, ärme kliki, et vaadata Savisaare valimisplakatit, millest me iga päev tänaval mööda kõnnime. Ajakirjanikud, ärme kirjuta kahelõigulist „uudist" sellest, et Savisaar tegi järjekordse video, millega ta naerab näkku kõikidele oma vastasele, teades, et oma aina jaburama kampaaniaga ajab ta vastased närvi, toetajad kaitsepositsioonile ja - mis kõige olulisem - hoiab oma mõtted ja tegemised relevantsena.
Ja kui te ei tea, millest rääkida oma tuttavatega, kui Savisaare valimiskampaania tundub kõige sobivam variant, siis siin on mõned mõtted:
- Millal see ilm juba külmemaks või soojemaks läheb?
- Millise firma verivorst oli sel aastal kõige parem?
- Mitu teie sõpra kirjutas massisõnumina oma Facebooki seinale „Head uut aastat kõikidele mu kallitele sõpradele!"?
- Kas 2014. aasta oli parem või halvem kui varasemad?
