Segaduses lugeja: kas feminism ei ole tõesti midagi muud kui kibestunud vanatüdrukute hala?
Ma ei oska tõesti kuskile mujale kirjutada. Leidsin küll Facebookist mingi murega teemaliselt haakuva kommuuni, millega ma ka liitusin, aga tundub, et kui ma seal oma küsimuse küsiks, siis tuldaks mulle talupoja kombel põlevate harkidega akna taha karjuma.
Mu mure on nimelt selline — mõtlesin, et tahaksin naiste õiguste eest seista ja seeläbi ka ehk siis feminismi pooldajaks hakata. Väikestviisi. Näiteks, et palgalõhe vähenemisele kuidagi kaasa aidata. Tundub aga, et sellest kunagisest auväärt liikumisest on saanud kassikisa selle ümber, kui kuskil sõna seks või dildo mainitakse. Eriti veel kui need sellise supernimetajaga nagu “naine” ühte lausesse pandud on. Võideldakse mingite täiesti pseudoprobleemide eest, mida ka täiesti õhust välja võlutakse. Olen aru saanud, et inimesed on küll aastate jooksul aina õelamaks läinud — kui vaadata näiteks seda, mis vastukaja kooseluseaduse vastuvõtmine sai — aga kas see on tõesti kellegi arvates normaalne?
Vabandust väga, aga ma olen täiesti segaduses. Mis ajast peale on feminismist saanud selline kibestunud vanatüdrukute hala? Kas tõesti peab iga asja peale närvi minema ja mitte tegelema sellega, mis päriselt ka ühiskonnas naiste positsiooni parandaks? Kas see, kui ma leian, et naised ei pea olema kõikidest maailma elusolenditest kõrgemal tasemel vaid lihtsalt meestega võrdsed teeb minust põmmpeast šovinisti? Hingake sisse-välja, kulla naised. Keskendume ikka sellele, mis päriselt ka midagi muudab.
