Eksperdid: pole kahtlust, et Malaysia Airlinesi lennuk lasti Ukraina kohal alla raketiga maapinnalt, mitte teiselt lennukilt

Berliinis asuv uuriva ajakirjanduse portaal CORRECT!V kohtus juhtiva idabloki õhuvõitluse relvasüsteemide eksperdi Rupert Smidiga (nimi muudetud), kelle sõnul pole kahtlust, et Malaysia Airlinesi lennuk tulistati Ukraina kohal alla raketiga, mis lasti välja maapinnalt, mitte hävituslennukilt.

Smidi informatsiooni kinnitab ka endine Hollandi hävituslennukipiloot Harry Horlings, kes sai väljaõppe USA õhujõududes. Tema sõnul on ainult maapinnalt välja tulistataval raketil selline plahvatusjõud, millest annavad tunnistust Malaisia reisilennuki tükid, vahendab CORRECT!V.

Ekspertide sõnul ründaksid hävituslennukipiloodid vaenlase lennukit saba poolt, mitte eest. Lennuki taga on piloodi jaoks pime tsoon. Lisaks sellele lähenes lend MH17 Vene õhuruumile, see tulistati alla 40 kilomeetrit enne piiri. „Ründelennuk oleks sellel kõrgusel ja kiirusel pidanud tulema Vene õhuruumist,“ ütles Horlings.

Maa-õhk tüüpi rakett on Smidi sõnul programmeeritud plahvatama lennuki ees ja kohal. Lennuk lendab nii läbi kildude tapva pilve. Just seda Hollandi uurijad kirjeldasid. Nad väitsid, et lennuki läbistasid eest ja ülevalt suure energiaga objektid.

Kui tegemist oli maa-õhk raketiga, oli see Buk M1, Nõukogude Liidus välja töötatud lennukitapja. Sellega on võimalik lennukeid alla tulistada suurel kõrgusel ja väga täpselt. Rakett võib vabalt lennata 15 kilomeetri kõrgusele ja läheneb sihtmärgile kolmekordse helikiirusega. Lõhkepeas on 70 kilogrammi lõhkeainet. Plahvatades lendavad sellest välja tuhanded teravad killud.

Buki üksus koosneb neljast allüksusest, mis paigutatakse tihti teineteisest kilomeetrite kaugusele. Nendeks on tankile paigutatud rakettide stardiseadeldis, radariauto, komandoauto ning varustusauto varurakettidega. Radari ja komandoautod võivad tasasel maal stardiseadeldisest 30 kilomeetri kaugusel asuda.

Buk M1 süsteem otsib sihtmärke aktiivse radariga. Lained saadetakse taevasse ning oodatakse objektidelt tagasi põrkuvat kaja. See seab aga Buki meeskonna ohtu. Vaenlase hävitaja piloot teab, millal teda märgatakse. Buki meeskond on sellest riskist teadlik. Seega tuleb ellujäämiseks esimesena tulistada.

Lisaks ei suuda Buki aktiivradar tuvastada lennuki tüüpi. Ainus, mida suudetakse eristada, on see, kas tegemist on oma või vaenlase lennukiga. Tsiviillennukeid, nagu Malaysia Airlinesi oma, peetakse vaenlase omaks.

Buki raketisüsteemil on selge taktikaline funktsioon – kaitsta tanke ja maavägesid. Smidi sõnul liiguvad Vene tankiüksused ainult Bukide kaitse all.

USA riigidepartemang teatas 13. juunil, umbes kuu enne MH17 allatulistamist, et Vene tankiüksused ületasid Ukraina piiri ja neid nähti Snižne linnas.

Reisilennukid jätkasid aga lende üle Ukraina konfliktipiirkonna enam kui 10 000 meetri kõrgusel, kuid ka sellel kõrgusel käib tänapäeval tankidevastane võitlus.

Lisaks ründelennukitele Su-25 kasutavad Ukraina õhujõud ka hävituslennukeid MiG-29, mis võivad lennata kuni 18 000 meetri kõrgusel. Sealt laskutakse madalamale, et rünnata vaenlase tanke ja Buki üksusi. Buki meeskond riskib oma eluga, kui ei ründa vaenlase lennukeid juba suurel kõrgusel.

Tsiviillennukid andsid Ukraina pilootidele väärtuslikke sekundeid võitluses Bukide vastu. Ukraina hävitajad peitsid end reisilennukite alla, ilma et viimaste piloodid või reisijad oleksid midagi märganud.

Euroopa riigid jätsid aga lennufirmad hoiatamata.