Terviseamet ei toeta Ülemiste järve avamist külastajatele

Terviseamet ei toeta riigikogu liikme Tõnis Kõivu poolt algatatud veeseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta veehaarde sanitaarkaitseala mõistet ja avada veehaarde sanitaarkaitseala külastajatele. Seadus puudutab ennekõike Ülemiste järve ja selle ümbruse avamist kõikidele inimestele.

Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala avamine külastajatele läheks vastuollu sanitaarkaitseala mõistega ning võib mõjutada järve ökosüsteemi ning seada ohtu joogivee kvaliteedi, seisab ameti kodulehel avaldatud teates.

Terviseameti teatel puuduvad Tallinna linnal Ülemiste järve saastumise korral alternatiivsed joogiveevarud, mis tähendaks üle 390 000 tarbijate tervise ohtu sattumist.

Ülemiste järvel on õrn ökosüsteem, mille võivad tasakaalust välja viia mitmed tegurid, näiteks rööv- ja lepiskalade omavahelise suhte muutumine, vetikate kasvu suurenemine, põhjamuda häirimine või vee läbipaistvuse vähenemine.

Ülemiste järve kallas on soine ja põhjavee seis kõrge, seega lisanduva orgaanilise reostuse sattumine järve võib mõjutada järve ökosüsteemi. Soine pinnas tähendab, et ka lähiümbruses toimuvad tegevused jõuavad väga kiiresti järvevette.

Orgaaniliste ainete lagunemine soodustab sinivetikate vohamist ning toksiinide ja bakterite massilist arengut ning neist toituva zooplanktoni hulga tõusu.

Sinivetikad aga omakorda toodavad toksiine, mis võivad joogivette sattudes põhjustada tervisehäireid või massilisi mürgistusi – sinivetikate toksiinid on aga väga resistentsed töötlemisele.

Oht ka järve ümbrusele

Ülemiste järve kallasraja avamine avalikuks kasutamiseks eeldaks pidevat territooriumi hooldamist, WC-de paigaldamist, parkimiskohtade rajamist, valgustite paigaldamist ning valve korraldamist.

Kaldaala korrastamine ja veetaimede niitmine vähendaks veekogu ümbritsevat puhverala ja soodustaks setete segunemist veega, mis suurendaks Ülemiste järve orgaanilist reostust.

Ülemiste järv on väga madal (keskmiselt 3 m), mistõttu tõuseb suvel järvevee temperatuur keskmiselt 22 kraadini.

Terviseamet möönab oma hinnangus, et järve avamine oleks ühelt poolt suureks ahvatluseks linlastele, aga teiselt poolt soodustaks suplemine järves erinevate viiruste sattumist järvevette ning seeläbi tarbija kraani, kuna viirused on veetöötluses kasutatavatele kemikaalidele resistentsemad kui bakteriaalsed haigustekitajad. Eelnevale lisaks mõjuks suplemise lubamine linlaste ainsas joogivee reservuaaris emotsionaalselt häirivalt.

Praeguste küllalt hästi maandatud riskide kõrvale nagu seda on lennukite maandumiskoridor üle Ülemiste ja Tartu maanteelt tulevad autode heitgaasid ei ole mingit tarvidust tekitada teadlikult juurde uusi riske.

Uute riskide lisandumine tooks koheselt kaasa muudatused veetöötlustehnoloogias ja veepuhastamises, mis tähendab püsikulutusi joogivee tootmises ja sellega kaasnevat veehinna tõusu kõikide Tallinna ja selle lähiümbruse tarbijate jaoks.

Kehtiva veeseaduse kohaselt kehtestati sanitaarkaitsealad veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks. Veehaarde sanitaarkaitsealas on piiratud inimeste liikumine ja kitsendatud nende tegevust.

Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid täitvad inimesed.

Ülemiste järve ümbruse avamise eest võitlev Tõnis Kõiv pole terviseametiga nõus. „Uuringud ütlevad, et Ülemiste järve ohustavad riskid on: a) lennukid; b) autod; c) suuremahuline pahatahtlik inimtegevus valgalal," teatas Kõiv. "Ülemiste promenaadi rajamine, kus jalutatakse ja sõidetakse jalgrattaga ei ole risk, vaid võimalus turvaliseks ja tervislikuks ajaveetmiseks järvekaldal."

Kui tervisekaitse arvates peaks inimesed istuma liikumatult kodus, kaelani formaliinitünnis, siis tegelik elu on õnneks hoopis teistsugune, lisas Kõiv.