DELFI VIDEO: Päästeamet püüab tulesurmade arvu läbi ennetustöö vähendada mulluselt 54-lt kümne aastaga 12-le
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu rääkis täna siseministeeriumis toimunud pressikohtumisel, et aastaks 2025 soovib amet igaühe kaasabil vähandad õnnetuste arvu ja kahju Eestis Põhjamaade tasemele.
Kui praegu hukkub Eestis 100 000 elaniku kohta kolm kuni neli inimest ja Põhjamaades on vaid üks tulesurm 100 000 elaniku kohta, siis kümne aastaga peaks Eesti jõudma tasmele, kus tuleõnnetustes ei hukkuks rohkem kui 12 inimest.
Tammsalu sõnul on see varasemat statistikat vaadates ka hea koostöö ja ennetustöö tulemusel saavutatav. "Peame vaatama kõik üksteisele otsa - naabritele, tuttavatele ja sugulasstele," rääksi Tammsalu.
Üks suurimaid probleeme on tema sõnul alkoholi ja tubaka tarbimine. "Alkoholi on võimalik ka tsiviliseeritult tarbida, aga kui keegi ei pane kätt ette joobes inimesele, kes läheb ennast vette jahutama või inimesed plaksutavad kui teised üle jaanitule hüppavad, siis on vaja muuta väärtushinnanguid," kõneles Tammsalu.
"Pärast õnnetust me kogume raha ja jagame seda Facebookis, aga meil on kõigil võimalik koguda raha ka enne õnnetust ja seda ennetada," rääksi Tammsalu ja tõi näiteks Rõuge vallavanema Tiit Tootsi, kelle eestvedamisel koguti raha ja tehti korda nende kodude küttekolded, kus seda kõige rohkem vajati ja kus vallavanem ise käib jõulude eel läbi kõigi vanurite kodud ja kontrollib, kas suitsuandur on koras ja vahetab ära patareid.
"Päästeametit on harjutud hindama selle järgi, kui kiiresti nad sündmuskohale jõuavad, aga kui me mõtleme, kas minu naabril, vennal-õel on kõik korras, siis ei peaks päästeamet kunagi tema juurde jõudma mõne kurva sündmuse tagajärjel," kõneles Tammsalu.
Tammsalu sõnul on päästeameti murelapsed sotsiaalsetes proleemides üle keskea mehed, kelle käitumisharjumused on sellised, et õnnetus lausa karjub tulles. Mullu puhkes mitmel korral tulekahju ka üle 80-aastaste üksikute vanainimest kodudes.
Tammsalu sõnul toimub tulekahju sageli öisel ajal, kui inimene magab, ei märka ja ei tunna lõhna, siis on abiks suitsuandur. Üle 80 protsendi mullu inimese surmaga lõppenud tulekahjude puhul ei olnud hoones suitsuandurit.
Tammsalu sõnul on päästeamet järjest suurendanud kodukülastuste arvu
ja tänavu plaanivad päästjad jõuda juba 15 000 koju. "Eesmärk ei ole mitte trahvida, vaid anda nõu, leida üles
kitsaskohad, näidata mida tuleks parandad, kui puudub suitsiandur, siis
anname ja paigaldame suitsuanduri," rääkis Tammsalu. Ta möönis, et päris ilma trahvideta ka ei saa.
Uppumissurm on seotud samuti alkoholiga
Tammsalu nentis, et ka uppumisel tugev seos alkoholiga. 70 protsenti suvekuudel uppunutest oli tarvitanud eelnevalt alkoholi. "Ka siin saame käe vahele panna ja taunida olukorda, kui vee ääres seltskond peab pidu ja pärast minnakse ujuma. Me võime osutuda elupäästjaks ja päästa kellegi poja või tütre, ema või isa elu," rääkis Tammsalu. Koostöös ujumisliiduga tehakse ennetustööd, et koolis pööratakse ujumiseoskusele rohkem tähelepanu ja et juba maast madalast kasvaks ohutu kultuuriga seltskond inimesi.
