Eestisse saadetud jeemenlane tegi enda sõnul Talibani võitlejatele süüa ja kogus põletuspuid
2008. aasta 20. mai memorandumist USA Lõuna väejuhatuse ülemale selgub, et Qadiri tegelik täisnimi on Ahmad Abdul Qader Ahmad Hasan Abu Bakr ning teda on kutsutud ka Al-Hadramiks, Al-Mukallawiks, Al-Muthanaks, Moussab al-Yemeniks ja Asifa Abdel Rahmaniks.
Qadir on sündinud 25. novembril 1983 Jeemani pealinnas Sanas.
„Kinnipeetav arvatakse olevat Al-Qaida liige, kes sai teadetekohaselt väljaõppe Al-Qaida toetatud väljaõppelaagris, elas Al-Qaidaga seotud võõrastemajades ja võitles Osama bin Ladeni 55. Araabia brigaadis. Kinnipeetav arvatakse veel olevat Al-Qaida kõrgetasemelise toetaja Zayn al-Abidin Muhammad Husayni (Abu Zubaydah) ja Al-Qaida sõjaliste operatsioonide ülema Nashwan Abd al-Razzaq Abd al-Baqi (Abd al-Hadi al-Iraqi) Pakistanis Faisalabadis loodud rakukese liige, kelle eesmärk oli naasta Afganistani, et panna toime kaugjuhitavate ja improviseeritud lõhkekehade (IED) rünnakuid USA ja koalitsioonivägede vastu. Kinnipeetaval oli sidemeid mitmete valitsusväliste organisatsioonidega, mis andsid toetust Al-Qaidale,“ öeldakse dokumendis.
Qadiri peetakse dokumendi järgi keskmise astmega riskiks, sest ta võib kujutada endast ohtu USA-le, tema huvidele ja liitlastele. Qadiri luurealast väärtust hinnatakse samuti keskmiseks.
Järgneb kinnipeetava enda jutustus oma elukäigu kohta.
Qadir langes enese sõnul koolist välja pärast 9. klassi. Sai Jeemeni passi.
Umbes 1999. aasta augustis ostis isa Qadirile pileti Jeemenist Pakistani Karachisse sõitmiseks, et ta saaks õppida koraani ja omandada arvutitealaseid teadmisi. Pärast kaht nädalat Karachis kohtus Qadir isikuga nimga Khan, kes rääkis talle, kuidas salaja Afganistani pääseda. Qadir tahtis minna Afganistani, et saada tööle ühe valitsusvälise organisatsiooni juurde, niisiis reisisid nad koos Khaniga Quettasse ja sealt edasi Afganistani. Qadir otsustas alguses minna Kandahari, kuid reisis selle asemel Kabuli, kuhu saabus 1999. aasta septembris. Kabulis külastas ta Al-Wafa kontorit ja palus informatsiooni, kuidas asutada abiorganisatsiooni. Qadir rääkis Ajmali-nimelise afgaaniga, kes käskis tal Al-Wafa kontori juhti Abd al-Azizi oodata. Abd al-Aziz käskis Qadiril Pakistani jääda ja koraani õppida. Qadir jäi ilma tööta Kabuli kuni umbes 1999. aasta detsembrini, kui naasis Quettasse. Kavatsedes õppida koraani, veetis ta umbes kolm kuud Quettas, elades Tablighi mošees. Umbes 2000. aasta veebruaris naasis Qadir Quettast Kabuli ja elas kolm kuud samas majas. Ta kohtus teist korda Abd al-Aziziga, kuid viimane teda ei aidanud. Qadir kohtus ka Talibani võitleja Kari Sabega. Umbes 2000. aasta mais lahkus Qadir Kabulist Quettasse ja elas taas neli kuud Tablighi mošees, õppides koraani. 2000. aasta septembris naasis Qadir Kabuli, kus kohtus jälle Kari Sabe ja teiste Talibani võitlejatega, kes veensid teda koos endaga elama. 2000. aasta oktoobris reisis Qadir koos taliibidega rindejoone lähistele. Ta jäi sinna kaheks päevaks, naasis Kabuli ja läks koos Kari Sabega kahe päeva pärast uuesti rindejoone lähistele.
Qadir jäi Talibani tagalas olnud majja kolmeks kuuks. Talle õpetati, kuidas kasutada automaati AK-47 ja sai hiljem sellise ka omale. Qadir puhastas relvi, tegi süüa, korjas põletuspuid ja puhkas niisama. Qadiri sõnul olid majas 82-millimeetrine miinipilduja ja kuulipilduja. 2001. aasta jaanuris kolis Qadir araablaste majja. Ta tegeles õlilampide ja maja puhastamise, söögitegemise ja põletuspuude korjamisega. Qadiri sõnul oli eesliinil juhiks Abd al-Salam. Qadir kohtus majas isikuga nimega Hamza. Qadir otsustas, et tahab lahkuda ja Hamza kutsus ta enda juurde Kabuli. Qadir elas koos Hamzaga Kabuli Wazir Akbar Khani piirkonnas kaks nädalat kuni 2001. aasta septembrini. Siis lahkus Qadir Khowsti kaudu Pakistani ja reisis kaks nädalat. Kui ta Pakistani saabus, rääkis tundmatu pakistanlane talle araablaste majast Faisalabadis ja viis ta sinna. Majas oli veel 15 inimest ja selle omanik oli Salafiyahi ülikool ning majapidajaks oli keegi Issa. Qadir jäi turvamajja umbes kolmeks kuuks, sest vajas viisat, et Jeemenisse naasta.
Qadiri tabamine:
Pakistani võimud korraldasid haarangud kahele Faisalabadi turvamajale 28. märtsil 2002 ning vahistasid Al-Qaida võitlejaid ja tapsid neist ühe. Issa turvamajas vahistasid Pakistani politsei ja luuretöötajad vähemalt 15 arvatavat Al-Qaida liiget, sealhulgas Qadiri. Qadiri hoiti kõigepealt vanglas Lahore'is ja siis Islamabadis. 2002. aasta mais anti kõik kahtlusalused üle USA-le.
Qadiri Guantánamosse üleviimise põhjused:
Ta pidi andma informatsiooni Afganistani humanitaarorganisatsiooni, sealhulgas Al-Wafa kohta, Kabuli Wazir Akbar Khani piirkonna kohta, organisatsiooni Jamaat Tablighi kohta Pakistanis ja Afganistanis ning rindejoone kohta Kabulist põhjas, sealhulgas Talibani ja Al-Qaida võitlejate kohta.
Ameeriklaste hinnang Qadiri tunnistusele:
„Kinnipeetav esitas oma tegevuse ajalise järjestuse, kuid ei tunnistanud üles võtmetähtsusega sündmusi, nagu väljaõpe Al-Faruqi väljeõppelaagris, töötamine Kabuli võõrastemajas ja reisimine läbi Zormati Afganistanis. Kinnipeetav on esitanud erinevaid kaaslaste nimesid samade ajaperioodide kohta. Kinnipeetav naasis vähemalt kaks korda Quettasse, elades sel ajal Jamaat Talighi mošees. Seos Jamaat Talighiga on identifitseeritud Al-Qaida kattevarjuna. Al-Qaida kasutas Jamaat Talighit oma liikmete rahvusvaheliste reiside läbiviimiseks ja rahastamiseks.“
