Andres Laisk: elu maal tagab tugevate omavalitsuste Eesti
See pole küll päris rusikareegel, aga selleks, et hajaasustuses (maapiirkondades) hoida avalike teenuste taset vähegi võrdel tasemel linnalise keskkonnaga, peab sama omavalitsuse piiridesse jääma elanikke vähemalt võrdselt tiheasumitesse ja hajapiirkondadesse. See loob võimalused ühe omavalitsuse piires maksutulu ümber jaotamiseks regionaalpoliitilisi huvisid arvestades. See loob eeldused väikekoolide ja kodulähedaste lasteaeda säilumiseks ka hõredamalt asustatud piirkondades.
Haldusreformiga ei liiguta aga kuhugi. Millegipärast vaikivad selle vajadusest tänaste võimuparteide programmid või mõtestavad seda lahti üldsõnaliselt või veelgi hullem, olemasolevat süsteemi veel kallimaks ja koormavamaks läbi uute valitsemistasandite sisse toomise. Pole mingit kahtlust, et tänases Eestis puudub igasugune vajadus uute regionaalsete juhtumistasandite järele.
Olemasolevad omavalitsused tuleks aga koondada 25 - 50 piiresse, alles siis saab tekkida eeldus nende omavalitsuste ülesandeid ja rahastamispõhimõtteid üle vaadata ning uusi regionaalpoliitilisi ülesandeid seada. Senisest võrdsema võimekusega omavalitsused tagaksid ka teenuste võrdsema kvaliteedi piirkonniti üle Eesti. Olukorras, kus seaduse kohaselt oodatakse samasuguseid teenuseid Tallinnalt ja Ruhnult, Saue vallalt ja Õru vallalt ei saagi eeldada, et regionaalpoliitiline tasakaalustatus saaks tekkida.
Eraldi on selles kontekstis ikka ja jälle tõstatatud küsimust pealinnaseadusest. See on nagu elevant pimedate tarkade keskel, keda kõik kombivad, aga igaüks saab isemoodi aru. Tuleb tunnistada, et Tallinn ei ole Eesti mõistes omavalitsus, nagu iga teine. Minu jaoks peaks läbi selle seaduse eelkõige lahti mõtestatama Tallinna kui kogu Eesti regionaalpoliitiline roll ja vastutus, kontseptsioon Tallinnast kui „iga mehe" pealinnast".
Kahtlemata võib see tähendada ka teistsugust finantseerimismudelit, kuid oluline on paika saada üldine põhimõte. Harjumaa on juba pikemat aega ainus kasvava elanikearvuga piirkond Eestis ja selles piirkonnas toodetakse 65 % kohalikus koguproduktist. Suurem osa sellest omakorda Tallinnas. Siia jätavad suurima osa oma rahast turistid, siin on infrastruktuur, mis võimaldab ettevõtlusel areneda.
Kokkuvõttes jõuan jonnakalt tagasi sinna, et haldusreform Eestis tuleb ära teha. Eestist peab saama tugevate omavalitsuste Eesti, kus omavalitsuste sisesed tugevad kogukonnad on demokraatia kõige paremad ja ehedamad esindajad, kus omavalitsuste tasandil toimuks senisega võrreldes märksa strateegilisem juhtimine ja planeerimine ning kus igaüks nendest omavalitsustest tajub regionaalpoliitilist vastutus oma maapiirkondade ellu äratamisel ja on võimeline seda vastutust ka kanda.
