Riigikogu lihtsustas lastel ja eakatel kodakondsuse saamist
Riigikogu kiitis heaks 61 poolthäälega (12 vastu) valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega lihtsustatakse üle 65-aastasel isikul Eesti kodakondsuse saamist, võimaldatakse alaealisel omada lisaks Eesti kodakondsusele muu riigi kodakondsust ning saada määratlemata kodakondsusega vanemate alla 15-aastasel lapsel Eesti kodakondsus sünni hetkest.
Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat, taotleda oma alla 15-aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud. Muudatusega nähakse ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis püsivalt elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul.
Samuti lubab seadusemuudatus alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Kuid kõik, kes on omandanud või saanud alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peavad hiljemalt 21-aastaseks saamisel ühest kodakondsusest loobuma.
Lisaks vabastatakse üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad eesti keele eksami kirjalikust osast.
Sotsiaaldemokraat Indrek Saare sõnul aitavad seadusesse jõudnud muudatused tugevdada õigusriiki, ühiskonna sidusust ning inimeste lojaalsust oma riigile. „Nad ei kõiguta mitte kuidagi kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid,“ märkis Saar.
Riik ei saa tulevikus enam alaealiselt Eesti kodakondsust ära võtta. Seadus sätestab, et isikule, kes on lisaks sünniga saadud Eesti kodakondsusele omandanud ka mõne muu riigi kodakondsuse, säilib Eesti kodakondsus 18-aastaseks saamiseni. Täisealisena tuleb tal aga valida, millise kodakondsuse kasuks otsustada. „See muudatus säilitab näiteks Eesti kodakondsuse Kohtla-Järve tüdrukule, kelle vanemad võtsid teadmatusest oma lapsele ka Vene kodakondsuse,“ selgitas Saar.
Kodakondsusetuse taastootmise lõpetab tema kinnitusel ära seaduse punkt, mis annab naturalisatsiooni korras kodakondsuse Eestis sündivatele lastele, kelle vanemad on Eesti alalised elanikud, kuid ilma ühegi riigi kodakondsuseta. Samas jääb vanematele võimalus loobuda ühe aasta jooksul oma lapsele selliselt saadud Eesti kodakondsusest. „Kodakondsusetuse taastootmise lõpetamist on soovitanud meile ka Euroopa Inimõiguste volinik ja mitmed teised rahvusvahelised inimõigustega tegelevad organisatsioonid, mille liige Eesti on,“ lausus Saar.
Edaspidi peavad üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad tegema ainult suulise eesti keele eksami ehk nad on vabastatud kirjaliku eksami nõudest. „1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seadus sätestas sama võimaluse enne 1930. aastat sündinud inimestele, kes olid toona 65-aastased ja vanemad. Nüüd on neil inimestel vanust 84 aastat ja rohkem. Seega on mõistlik siduda vaid ühe eksami sooritamine sünnikuupäeva asemel inimese vanusega,“ rääkis Saar.
