Endine õpetaja paljastab, miks on õppimine laste jaoks üha raskem, eriti just seitsmendas klassis
Töötasin kuni eelmise aastani põhikoolis õpetajana. Viimase nädala vältel meedia poolt jõuliselt päevakorda võetud koolikoormuse küsimusele on mitmeid vastuseid, aga püüan lühidalt kokku võtta, miks muutub kõnealune probleem igal aastal tõsisemaks ja miks puudutab see kõige teravamalt just 7. ja 8. klassi õpilasi, nagu on näha ka Delfi Rahva hääles ilmunud lugejakirjadest.
Mitmete lugejate poolt süüdlaseks tehtud interneti mõju ei tasu alahinnata. Nutiseadmed ja sotsiaalvõrgustikud juhivad laste tähelepanu koolitükkidelt kõrvale palju kergema vaevaga kui meie ajal kõige kurja juureks peetud televiisor. Samal ajal poole silmaga veebis surfates venib 5 minuti pikkune ülesanne töövihikus märkamatult 30 minuti pikkuseks. On fakt, et lapsed veedavad internetis üha rohkem aega ja et see segab nende õppetööd.
Seitsmendat klassi õpetades oli mul õppekavas poole aasta peale kokku 35 teemat. Tahad mõnel tunnil panna lapsed kirjandit kirjutama? Jääd ühe teema võrra maha. Aktus? Jääd ühe teema võrra maha. Spordipäev? Jääd ühe teema võrra maha. Seega pead mõned teemad omavahel siduma ja mõned päris ära jätma. Paljud õpetajad aga veavad õppekavas näpuga järge, ega võta sealt kunagi midagi välja.
Mõned arvavad, et ei tohi, mõned ei viitsi ja mõnedel pole ülisuure töökoormuse tõttu lihtsalt aega, et kava ümber teha. Haridusministeerium aga eeldab, et õpetajad prioriseerivad ja kohandavad õppekavasid vastavalt oludele, vähemalt oli niisugusel seisukohal eelmine haridusminister härra Aaviksoo.
Seitsmes klass on paljude õpilaste jaoks väga raske, kuna seal toimub ebaproportsionaalselt suur hüpe edasi: teine kooliaste, mis kestab neljandast kuuenda klassini, vahetub kolmanda astme vastu, mis kestab seitsmendast üheksandani. Kolmandas astmes tulevad teises läbi võetud teemad tagasi, aga täiesti uuel tasemel, mis nõuab varasemast tunduvalt tugevamat abstraktse mõtlemise võimet, aga ka paremat keskendumisvõimet.
Siin tuleb uuesti mängu esimene punkt, internet. Uuringud näitavad, et internetis surfamine ning info omandamine avanevate ja sulguvate aknakestega keskkonnas soodustab keskendumishäreid olukorras, kus tuleb töötada traditsiooniliste raamatute või töövihikutega. Tänapäeva lastel on varasemate põlvkondade lastest üsna erinevad tähelepanuoskused, aga õppematerjalid pole sama kiiresti muutunud.
Innovaatilisi veebipõhiseid lahendusi tuleb küll kogu aeg juurde, aga need ei saa asendada klassikalisi raamatuid. Lapse internetikasutusel tuleks silm peal hoida, sest muidu ei suuda ta hiljem isegi e-lugerist kirjandusteoseid lugeda.
