Eesti Vabaerakond kujundas kooseluseaduse suhtes oma seisukoha

Arvestades jätkuvat avalikku huvi kooseluseaduse vastu, otsustas Eesti Vabaerakonna juhatus kujundada selles küsimuses oma seisukoha ja teha selle kohta ka omapoolse avalduse.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on kooseluseadus teema, mis ei ole valimiste põhiküsimus, ent kuna huvigrupid hoiavad seda jätkuvalt päevakorral, pidas Vabaerakonna juhatus Herkeli kinnitusel vajalikuks kujundada selles küsimuses oma oma arvamuse ja see ka välja öelda.

"Vabaerakond on seisukohal, et kooseluseadus ei tohi olla poliitilise polariseerumise ja vaenu objektiks," ütles Herkel.

"Nii traditsiooniliste pereväärtuste kaitsjatesse kui ka vähemustesse tuleb suhtuda lugupidamisega ja meil on kahju, et see pole seni päriselt õnnestunud," rääkis Herkel. "Mis puudutab seadust ennast, siis on seal hulk küsitavusi, mille Jüri Adams on oma varasemates kirjutistes ka põhjalikult välja toonud."

Herkeli kinnitusel ei paku olemasolev seadus lahendusi ei ühtede ega teiste kooselu probleemidele ja sellisel kujul nagu see riigikogus vastu võeti, ei ole seda võimalik ta hinnangul toetada.

Algne seadus tuleb kriitiliselt üle vaadata

"Võib olla päris kindel, et praeguseks vastu võetud kujul ei jõustu see seadus kunagi. Sellele seadusele tuleks välja töötada ka rakendusaktid ja vajalikud muudatused teistes seadustes, et tekiks ühtne terviklik seadusruum. See toob ilmselgelt kaasa olukorra, kus ka algne seadus tuleb kriitiliselt üle vaadata," ütles Herkel.

Herkeli sõnul ei tasuks ajast ette tõtata ning pakkuda välja must-valgeid lahendusi. "Vabaerakond on seisukohal, et kõigi nende küsimustega tuleb hakata rahulikult ja professionaalselt tegelema, et saavutada tulemused, mis oleksid otstarbekad, vastaksid nii riigi kui ka elanike erinevate rühmade õigustatud huvidele, aga oleksid kooskõlas ka muude Eestis kehtivate seadustega," ütles Herkel.

See, kas 2014. aastal vastu võetud kooselu seadusele tuleks anda uus ja parem sisu või jaotada see mitmeks erinevaks seaduseks või leitakse mingi kolmas lahendus, on Herkeli kinnitusel norme loova töö otstarbekuse küsimus, mida ei ole võimalik ette prognoosida ja mis kindlasti sõltub erinevate poliitiliste jõudude tugevusest uues riigikogus.