Carius astus vabatahtlikult 104. Jalaväepataljoni 1940. aasta mais vahetult pärast kooli lõpetamist. Pärast väljaõpet saadeti ta 21. Soomusrügementi ja ta sai oma tuleristsed Panzer 38l operatsioon "Barbarossa" ajal 1941. aasta juunis.
1943. aastal viidi ta üle 502. Tiger-tankide pataljoni. See väeosa võitles Leningradi piirkonnas ja hiljem Narva rindel. Teadaolevalt hävitas ta enam kui 150 tanki ja rünnakute käigus neli Nõukogude liikursuurtükki SU-85.
Pärast Eestist lahkumist 1944. aasta juunis võitles komandör ka Lätis.
1945. aasta alguses sai ta Läänerindel Jagdtigerite kompanii ülemaks.
1945. aasta märtsikuus saadeti ta 2. kompanii Siegburgi lähedal rindele.
Ta võttis see osa Reini jõe kaitsmisest. Aprillis alistus ta ameeriklastele.
Carius suri pärast rasket haigust 92 aasta vanusena Rheinland-Pfalzis.
