Ma arvan, et praeguse hetke põhiprobleem on selles, et meie poliitika on ummikusse jooksnud. Kui isegi selle süsteemi looja Mart Laar on seda avalikult tunnistanud, ju see siis ikka õige on.

Meie senised valitsejad on teinud üle kahekümne aasta tublit tööd. Nad on üles ehitanud suurepäraselt toimiva riigi ÜLEMISE KORRUSE, koos selle juurde kuuluva, üpris lärmaka vahukihiga.

Aga miskipärast sellest allpool, lihtsal ja ausal inimesel ei ole selles hoones hea elada. Meil on vaja ausaid ja tarku poliitikuid, kes hakkaksid tegelema nende alumiste korrustega. Muidu kukub see hoone kokku.

Üks meie suuri probleeme on silmakirjalikkus. Isegi rohkem kui nõukogude ajal lähevad inimeste sõnad ja teod lahku. Liberaalsed poliitikud ja aktivistid, kes teistelt nõuavad sallivust, väljendavad oma tegudes ja kirjutistes kõige räigemat sallimatust nende suhtes, kelle maailmavaade erineb nende omast. 

Rahvas ei usalda poliitikuid ja poliitikud ei usalda rahvast. Ma ei tea, miks poliitikud rahvast ei usalda, aga rahvas ei usalda poliitikuid sellepärast, et poliitikud ei usalda rahvast.

Me peame eelkõige õppima üksteisest lugu pidama. Siis on võimalik lahendada kõik probleemid.

Paljud räägivad, et moraal on justkui kokkuleppeline asi, et mingeid reegleid ei tohikski tänapäeva sekulaarses maailmas olla - inimühiskond ei saa niimoodi eksisteerida. Nii nagu pole võimalik linnatänavatel liigelda, kui meil poleks liikluseeskirju, valgusfoore, pea- ja kõrvaltänavaid, parema käe reeglit. Absoluutne vabadus ei ole võimalik.

Ma toon näite: jõgi voolab kallaste vahel. Kas kaldad piiravad jõe vabadust? Või hoopis kaitsevad jõge, hoiavad selle alles? Kui kaldad ära võtta, siis jookseb vesi luhale laiali ja imbub maa sisse. Jõge pole enam.

Nii on ka inimühiskond. Ühiselu reeglid kaitsevad inimesi, üksteise eest, ühiskonna eest.

Meil tuleks kiiresti koostada ja vastu võtta inimväärikuse austamise seadus. Nende inimeste jaoks, kes religioone peavad muinasjuttudeks, kelle jaoks kõik sõrmeliigutused peavad olema kirjas riiklikes seadustes.

Ma olen konservatiivse rahvaerakonna kandidaat. Mida tähendab konservatiiv? Ei maksa arvata, et see tähendab hirmu igasuguste uuenduste ees. Ei. Aga ka uuendus peab olema mõistlik, ja rahvale kasulik, mitte kahjulik. Poliitik peab oskama ette näha selle uuenduse tagajärgi. Sest tema vastutab.

Jah, see on uus asi. Konservatiiv - vastutab.  Liberaal ei vastuta, tema ütleb, et "aeg on niisugune, me peame olema kõigele avatud."

Konservatiiv austab rahvast. Konservatiiv ei mõnita rahva traditsioone, kultuuri, ega seda, mis on rahvale püha. Konservatiiv ei müü oma rahvast maha.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena