Riigikogu toetas elatisraha fondi loomist
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esitatud eelnõu poolt oli 61 ja vastu üheksa riigikogu liiget. Ettepaneku tegemiseks valitsusele oli vaja riigikogu koosseisu häälteenamus ehk 51 poolthäält.
Sotsiaalkomisjoni aseesimehe ja eelnõu algataja esindaja Margus Tsahkna hinnangul ei ole tegu lisatoetuste süsteemi loomisega, vaid eesmärgiga, et lapsed saaksid neile seaduse järgi välja mõistetud raha kätte.
"Ühelt poolt hakkab riiklik elatisabi fond tagama vähemalt miinimummääras igakuise elatisraha laekumise lapsele ja teiselt poolt võtab selle nõude enda kätte ning kõiki riigi mõjutus- ja sunnivahendeid rakendades nõuab seda elatisraha maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse," ütles Tsahkna.
Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest ning elatisabi fondidest teistes riikides. Pikhofi sõnul otsustas sotsiaalkomisjon oma 20. jaanuari istungil saata elatisfondi puudutava otsuse eelnõu Riigikogu täiskokku lõpphääletusele.
Otsusega tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja rakendada 1. jaanuariks 2016 elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise.
Samuti tehakse ettepanek luua riiklik institutsioon, mis maksaks last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja väljamõistetud elatise miinimumi ning nõuaks selle sisse elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt.
Eestis on 36 000 üksikvanemaga leibkonda, kus kasvab iga neljas Eesti laps. Kaks kolmandikku neist kasvab vaesuses, millele aitab kaasa suur elatisraha võlglaste hulk.
Nimelt üle 12 000 elatisnõude on täna täitemenetluses ning nendest tulenev võlgnevus on kokku üle 10 miljoni euro.
