"Olen neli aastat püüdnud lapse isalt alimente kätte saada, kas keegi palun ütleks, mida ma veel peaksin tegema?!
Olen raske puudega lapse ema ja oma abikaasaga läksime lahku 2006. aastal. Kuni 2008. aasta sügiseni maksis lapse isa korralikult elatist ja kohtus lapsega regulaarselt, kuid peale seda hakkasid probleemid.
2010. aasta sügisel pöördusin kohtutäituri poole, kuid midagi ei muutnud. Ainult harvemaks jäid isa ja lapse kohtumisest, sest isal polnud aega. 2011 aasta sügisel tegin avalduse politseisse, sest lapse isa hoidis juba kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale. Ta müüs ära oma korteri, asus üürikorterisse elama jne. Kuid oma lapse toetamiseks ei saanud sentigi anda.
2013. aasta kevadel kirjutasin politseisse, et kui kaugel kriminaalasja uurimine on ja sain vastuse, et nad pole jõudnud teha ametliku päringut kohtutäiturile, sest kiire on. Võtsin siis ise ühendust kohtutäituriga ja palusin tal saata politseisse info lapse isa võlgnevuse summade kohta.
2014. suve alguses võeti minuga politseist ühendust ja kutsuti mind ülekuulamisele, et äkki on lapse isa hakanud vahepeal maksma. Pidin tooma ka tõendid selle kohta, kui palju lapse isa maksnud vahepeal on. Seletasin siis politseis, et midagi pole lapse isa maksnud. Pidin ise välja arvutama ka summa, mis lapse isa võlgu on. Sain summaks üle 10 000 eurot, kuid mis kasu sellest on. Aga selle ajani polnud politsei lapse isaga ühendust saanud. Huvitav, kuidas siis mina peaksin lapse isa Eesti territooriumilt üles leidma, kui isegi politsei seda teha ei suuda?!
2014.aasta oktoobris kirjutasin uuesti politseisse ja uurisin, mis olukord on. Novembris sain telefonikõne, et nad kuulavad novembris lapse isa üle ja annavad asjad prokuratuuri. Hiljemalt 2014. aasta lõpus tuleb mulle kiri, et asjad on edastatud järgnevasse etappi. Siiani ootan seda kirja.
Kriminaalasjade uurimine pidi kestma maksimum 5 aastat, seega aega veel on. Olugi, et varsti võib laps juba täiskasvanuks saada.
Viimati kohtus laps oma isaga 2012. aasta suvel. 2014. aasta suvel ta helistas paar päeva peale lapse sünnipäeva ja soovis lapsele palju õnne öelda. Küsisin selle peale, et laps küsib kohe, et millal isa näeb ja kui isa sellele küsimusele vastata ei oska, siis mina telefoni edasi ei anna. Kahjuks isa sellele vastata ei osanud.
Kui keegi peaks ütlema, et ma olen hooletu naine, kes jäi üksi oma lapsega või ma pole omalt poolt teinud kõik, mis peaksin, et lapsele elatis välja nõuda, siis sooviksin teada, mis ma veel peaksin tegema.
Mõnikord mõtlen küll, et meil on kuskil 12 000 eurot ja selle rahaga saaks lapsele ilusa toa teha ning vannitoa korda, et soe oleks pesemaks käia, kuid mida unistamine ikka annab…
