Reet Roos elatisrahafondist: kas võlgu ollakse riigile või lihtsalt ühele vanemale, kellele sa tahad kätte maksta?
Roos rääkis Delfile, et kokkuvõttes on Eestis vaja suhtumise muutmist.
"Küsimus on selles, kellele sa võlgu oled - kas riigile või lihtsalt ühele vanemale, kellele sa tahad kätte maksta?" kõneles Roos. "Riik on kõvem sõna ja riiki kardetakse rohkem. Kui riik hakkab asjaga tegelema, muutub suhtumine. Lapse elatisraha ei ole siis enam kahe inimese küsimus."
Roos möönis, et aastastega on elatisrahavõlgnike käest raha kättesaamiseks mitmeid meetmeid rakendatud, ent need ei ole väga tõhusad olnud, sest tänini on üle 12 000 elatisnõude täitemenetluses ning nendest tulenev võlgnevus on kokku üle 10 miljoni euro.
Roos avaldas lootust, et kui fond hakkab võlgnikega tegelema, siis ka nõuded täpsustuvad. Praegu tegelevad võlgnikega kohtutäiturid ja nende suhtumine on erinev. Roosi sõnul on naiste seas hinnatud need kohtutäiturid, kes oma tööd südamega teevad.
Kuid ka kohtutäituri käed jäävad praegu sageli lühikeseks. Näiteks läheb täitur uksele ja küsib: "Kas Ülo on kodus?" ja uksele tulnud Ülo ise vastab: "ei ole" ja paneb ukse kinni.
Kavandatava muudatuse kohaselt on üheks suuremaks muudatuseks kohtu võimalus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus, jahipidamisõigus ja relvaloa kehtivus. Roosi sõnul võib riik vajadusel piirata näiteks võlgniku reisimist ja riigist lahkumist.
"Me oleme üsna haldussuutlik riik," oli Roos optimistlik selles osas, et riigil õnnestub võlglastelt raha edukalt sisse nõuda. Kui Lätis saadakse ainult 12 protsenti rahast võlgnikelt kätte, siis Rootsis on see 80 protsenti ja Roosi sõnul võiks Eesti järgida Rootsit.
"Peame seisma oma nõrgemate eest solidaarsuse põhimõttel," ütles Roos. "See raha on juba kohtu teel välja mõistetud ja lapsel on õigus seda saada. Kui vanem ei maksa, siis riik tuleb appi."
Võlg peab olema kohtu teel välja mõistetud
Elatisrahafond hakkaks maksma raha neile, kes seda taotlevad ja miinimummääras, mis on pool kuupalga alammäära ehk praegusel juhul 177,5 eurot kuus lapse kohta.
Paljude teiste riikide eeskujul otsustas riigikogu täna teha valitsusele ettepaneku luua ka Eestis riiklik elatisrahafond, mis garanteerib riigi poolt kohtuga välja mõistetud elatisraha kättesaamise ka siis, kui teine vanem seda ei maksa. Võla kättesaamisega tegeleb edasi riik.
Roos selgitas, et elatisrahafond on lihtne asi, mille teostus on takerdunud 10 aastat kestnud poliitilise kaikaveo taha.
"Kui ma aastal 2005 esitasin esimese elatisrahafondi eelnõu, siis toonane Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus lasi selle põhja tehniliste vabandustega," meenutas Roos. "Hiljem, kui IRL oli valitsuses, muutus elatisfond Reformierakonna jaoks samasuguseks tabuteemaks nagu haldusreformgi."
Selleks, et vältida poliitilist kemplemist otsustas IRL seekord Roosi sõnul algatada eelnõu, mis paneb fondi loomise kohustuse vabariigi järgmisele valitsusele.
"Nii sai praegune riigikogu koosseis hääletada eelnõul poolt, ilma et selle vastuvõtmine oleks seotud praeguse koalitsioonileppe või mõne muu kehtiva poliitilise kokkuleppega," selgitas Roos eelnõu tausta.
Täna läks nii, et erakonnad jätsid hääletamise vabaks. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud eelnõu poolt oli 61 ja vastu üheksa riigikogu liiget.
Eelnõu vastu hääletasid Meelis Mälberg, Igor Gräzin, Jaanus Tammkivi, Peep Aru, Kalle Jens, Rein Lang, Aivar Rosenberg, Kalev Kallemets ja fraktsiooni mittekuuluv saadik Aivar Riisalu.
Hääletamisest ei võtnud osa Remo Holsmer, Lauri Luik ja Kalev Lillo Reformierakonnast.
Lõpphääletuselt puudusid IRLi fraktsiooni saadikud Helil-Valdor Seeder, Juhan Parts, Tõnis Palts, Toomas Tõniste. Reformierakondlased Paul-Eerik Rummo, Margus Hanson, Valdo Randpere, Väino Linde, Rait Maruste, Rein Aidma, Terje Trei, Tõnis Kõiv, Jüri Jaanson, Imre Sooäär, Arto Aas, Kristen Michal, Innar Mäesalu ja Jürgen Ligi.
Keskerakonnast puudusid lõpphääletuselt Mailis Reps, Priit Toobal, Vladimir Veldman ja Siret Kotka, sotsidest Karel Rüütli, Indrek Saar, Eiki Nestor ja Rannar Vassiljev ning fraktsiooni mittekuuluvad saadikud Olga Sõtnik ja Deniss Boroditš.
Eestis on 36 00 üksikvanemaga leibkonda, kus kasvab iga neljas Eesti laps. Kaks kolmandikku neist kasvab vaesuses, millele aitab kaasa suur elatisraha võlglaste hulk.
