Eestisse toodud endine Guantanamo vang sai korteri ning on hästi kohanenud
"Hr Qadir on ennast tema kasutusse antud korteris sisse seadnud ning arvestades lühikest Eestis oldud aega on ta hästi kohanenud," rääkis sotsiaalministeeriumi ametnik.
Ametniku kinnitusel kasutab Qadir kõiki talle antud võimalusi paremaks sisseelamiseks.
"Kuniks tegeletakse tema varjupaigamenetlusega, on talle tagatud majutus, hädavajalik rahaline toetus, juurdepääs tervishoiuteenustele, eesti keele õpe, hädavajalikud tõlketeenused ning transport menetlustoimingutele. Teenuste korraldamisel lähtutakse Qadiri vajadustest ning arvestatakse tema erivajadustega," lisati sotsiaalministeeriumist.
Varjupaigataotluse menetlemise ajal on Qadiril õigus liikuda Eesti piires ning siseministeeriumi ametniku sõnul tegeleb tema julgeolekuga politsei, kuid siseministeerium keeldus avaldamast üksikasju, kui pingsalt Qadiril silma peal hoitakse, kui ta ringi liigub.
Qadir vahistati 2002. aastal Pakistani politsei ja luuretöötajate poolt koos 14 Al-Qaida liikmega ning anti edasi USA võimudele. Guantanamo Bay vanglas hoiti teda kinni kuni Eestisse toomiseni.
Ajalehe New York Times käsutuses olnud salajaste USA dokumentide andmetel sai Qadir väljaõppe Al-Qaida toetatud väljaõppelaagris, ta elas Al-Qaidaga seotud võõrastemajades ja võitles Osama bin Ladeni 55. Araabia brigaadis. Qadirile pandi veel süüks, et ta oli Al-Qaida kõrgetasemelise toetaja Zayn al-Abidin Muhammad Husayni (Abu Zubaydah) ja Al-Qaida sõjaliste operatsioonide ülema Nashwan Abd al-Razzaq Abd al-Baqi (Abd al-Hadi al-Iraqi) Pakistanis Faisalabadis loodud rakukese liige, mille eesmärk oli naasta Afganistani, et panna toime kaugjuhitavate ja improviseeritud lõhkekehade (IED) rünnakuid USA ja koalitsioonivägede vastu.
"Kinnipeetaval oli sidemeid mitmete valitsusväliste organisatsioonidega, mis andsid toetust Al-Qaidale," öeldakse ajalehe käsutuses olnud dokumendis. Sama dokumendi järgi loeti Qadiri keskmise astmega riskiks, sest ta võib kujutada endast ohtu USA-le, tema huvidele ja liitlastele. Qadir ise tunnistas USA võimudele, et ta kohtus ja elas koos Islami fundamentalistliku rühmituse Taliban võitlejatega ning õppis, kuidas kasutada automaati AK-47, mille ta ka endale omandas. Kuid Qadiri sõnul oli tema roll islamivõitlejate juures vaid relvi puhastada, süüa teha ning põletuspuid korjata.
Kuigi otsus 31-aastase jeemenlase ja mitmete teiste Guantanamo vangide vabastamise heaks tehti USA poolt juba umbes viis aastat tagasi, ei olnud tal võimalik kodumaale naasta. Selle asemel otsiti riike, kes oleksid valmis Qadiri vastu võtma, kuni selleks sai Eesti.
