Rait Maruste: Venemaa surve ja šantaaž Euroopa Nõukogus

Kolmapäeva hilisõhtul, pärast pikki ja intensiivseid väitlusi jäi Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee oma väärtustele kindlaks ja pikendas Venemaa vastaseid sanktsioone kuni aprilli sessioonini.

Nagu teada, on Euroopa Nõukogu rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Liikmete parlamendisaadikuid koondavas Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees on 318 tooli ning neist 18 „kuulusid" veel mõne päeva eest Venemaale...

Reaktsioonina Krimmi annekteerimisele seadis ENPA Venemaa Riigiduuma delegatsiooni pädevustele piirangud möödunud aasta aprillis. Delegatsioonilt võeti ära hääleõigus assamblees, osalemisõigus juhtkonna tegevuses ning õigus olla vaatlejaiks valimistel.

Need õigused võeti ära möödunud aasta lõpuni ja juhul kui Venemaa oleks korrigeerinud oma tegevust, oleks piirangud maha võetud. Kuigi vasakpoolsed saadikud taotlesid intensiivselt, et osaliste piirangutega jääks uks avatuks parlamentlikule dialoogile, eemaldus Venemaa delegatsioon vastureaktsioonina ning dialoogi võimalustki ei tekkinud.

Kuna piirangud olid seatud tähtajaliselt, sai nende edasise saatuse küsimus viimasel sessioonil peateemaks. Venemaa Riigiduuma delegatsioon eesotsas spiiker Narõshkiniga ning Venemaa valitsusaparaat tegi väga intensiivset lobitööd, et piirangud maha võetaks. Kasutati individuaalset lähenemist üksikutele saadikutele ja delegatsioonidele ning jagati valikuliselt kutseid Narõshkini ,,ümarlauale". Muide, sel ümarlaual istus Venemaa parlamendi spiikri paremal käel kunagine ENPA president Van der Linden, kes sai kuulsaks oma seletamatu venelembusega...

Esialgu saatiski neid pingutusi edu. Volituste andmist, äravõtmist või piiramist hindab ENPA Monitooringu Komisjon. See on asendusliikmeteta kinnine komisjon ning Eestit esindavad seal Indrek Saar ja Mailis Reps.

Komisjoni juhib austerlane Schennach. Kuna ka Austria on venelembusega silma paistnud, pole ilmselt üllatav, et Schennach leidis, et Venemaale tuleb hääleõigus tagasi anda sest ,,on ilmnenud mõnesid positiivseid märke". Tõsi, ta soovis säilitada mõned vähemolulised piirangud ning rõhutas, et dialoogi tuleks kindlasti jätkata. Vene delegatsioon andis juba oma meediale võidukaid intervjuusid ja sotsiaalmeedias tähistati võitu.

Asi näis maja meeleolusid arvestades üsna lootusetu. Samas lõi see allaandmise meeleolu ja Venemaa surve ja šantaaž saadikud liikuma. Toimusid intensiivsed ja vägagi emotsionaalsed väitlused fraktsioonides. ALDE grupis lõppes see hääletamisega, mis on harv nähtus. Tulemus oli aga grupi otsus jätkata Venemaa volituste piiramist ENPAs.

Suurem osa liberaalide ja konservatiivide hulka kuuluvatest saadikutest leidis, et Venemaa pole teinud midagi antud lubaduste ja võetud kohustuste täitmiseks ning olukord on läinud selgelt halvemaks. Tuhanded inimesed on hukkunud, sajad tuhanded muudetud sõjapõgenikeks ning kõik see on mõistagi räiges vastuolus Euroopa Nõukogu alusväärtustega. Venemaa tegevusele adekvaatselt reageerimisest on saanud Euroopa Nõukogu usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse proovikivi.

Vasaktiiva saadikud väärtustest ei rääkinud. Nemad tõid endiselt esile dialoogi vajaduse. Jäi mulje, nagu oleks dialoog ja kauplemine uued Euroopa väärtused. Hinnangutes radikaalsemad olid Venemaa piiririigid, aga ka Saksamaa ja briti saadikud, kuigi viimaste hulgas oli ka sinisilmse dialoogijutu ajajaid.

Dialoogijuttu tõrjuti väitega, et kuidas ja kellega peaks dialoogi pidama, kui Venemaa delegatsioon ise eemale tõmbub. Pealegi - kas saab pidada dialoogi inimestega, kes on riigiduumas hääletanud Krimmi annekteerimise ja Donbassi aktsioonide poolt?

Venemaa delegatsioon esines oma ,,tuntud headuses" ja retoorikas, väites, et Ukraina ja Euroopa on kõiges ise süüdi, et polevat ühtki tõendit Venemaa armee osaluse kohta ning et tegelikult on Venemaa ja Ukraina rahvas suured sõbrad.

Pikk debatt lõppes plenaaristungi hääletusega, kus otsustati pikendada Vene delegatsiooni volituste piiranguid häältega 160 poolt, 42 vastu ja 11 erapooletut, kuna Venemaa ei ole täitnud Euroopa Nõukogusse astumisel antud lubadusi ega täitnud Minski kokkuleppe tingimusi. Olukorra erakordsust ja tähtsust näitas seegi, et kolmapäeva hilisõhtul oli suures saalis hääletusel osalemas üle kahesaja saadiku - ametnike sõnul on see väga erandlik.

Kui Venemaa delegatsioonile sai selgeks, et nad jäetakse ilma hääleõigusest, õigusest osaleda assamblee büroo, presidendi komisjoni ning alalise komisjoni töös ning et neid tabavad tulevikus veel mitmed piirangud ja kohustused, lahkusid nad kohe. Peale selle tegi Venemaa delegatsiooni üks juhtidest Puškov avalduse, et Venemaa peatab aasta lõpuni oma osaluse ENPAs.

On imekspandav, kui lihtsameelsed või isegi küünilised võivad olla poliitikud olukorras, kus kaks Euroopa riiki on aina eskaleeruvas sõjas. Selles olukorras on selge ohver ja selge agressor, kusjuures agressor salgab kõike ning süüdistab ja ähvardab teisi.

Kuigi säärane olukord on pööranud pea peale kõik senised arusaamised ja kokkulepped, jätkatakse juttu dialoogi vajadusest ning vägisi püütakse tõlgendada Donbassis toimuvat kui pelgalt humanitaarkatastroofi.