USA kaalub Ukraina vägedele relvade saatmist
NATO vägede juht Euroopas kindral Philip Breedlove toetab kaitserelvade ja varustuse saatmist Ukraina relvajõududele ning mitmed USA administratsiooni ja sõjalised ametnikud tunduvad samuti kalduvat selle seisukoha suunas.
President Barack Obama ei ole teinud mingeid otsuseid sellise abi osutamise kohta, kuid pärast Ukraina vägede mitmeid taganemisi viimastel nädalatel vaatab Obama administratsioon sõjalise abi küsimusele uue pilguga, kirjutab New York Times.
Riigisekretär John Kerry, kes külastab esmaspäeval Kiievit, on avatud uutele aruteludele sõjalise abi osutamise kohta, nagu ka ühendatud staabiülemate komitee esimees kindral Martin E. Dempsey, teatasid ametnikud. Kaitseminister Chuck Hagel, kes varsti ametist lahkub, toetab kaitserelvade saatmist Ukraina jõududele.
Obama rahvusliku julgeoleku nõunik Susan E. Rice on viimastel kuudel olnud vastu ettepanekutele anda Ukrainale sõjalist abi. Ühe ametniku sõnul on Rice nüüd valmis ümber otsustama.
Kartes, et kaitserelvade saatmine Ukrainale võib tekitada Venemaa presidendis Vladimir Putinis soovi panuseid suurendada, on Valge Maja piiranud Ameerika abi „mittetapvaga“, näiteks on ukrainlastele saadetud kuuliveste, öövaatlusseadmeid, esmaabikomplekte ja insenerivarustust.
Et aga majandussanktsioonid ei ole sundinud Venemaad lõpetama raskerelvastuse ja võitlejate saatmist Ida-Ukrainasse, on kaitserelvade saatmine taas arutluse all.
Esmaspäeval avaldatavas raportis soovitavad kaheksa endist kõrget USA ametnikku saata Ukrainasse kolme miljardi dollari eest kaitserelvi ja varustust, sealhulgas soomustehnikavastaseid rakette, luuredroone, soomustatud Humveesid ja radareid, mis suudaksid kindlaks teha vaenlase suurtükiväe asukoha.
Raportis väidetakse, et USA ja tema liitlased peaksid ära kasutama Ukraina sõja venemaalastest ohvreid, et veenda venemaalasi ja separatiste mitte laiendama oma pealetungi.
Ukraina soomustehnikavastaste rakettide praegune varu on raporti järgi vähemalt kaks aastakümmet vana ning enamik neist on maha kantud. Seega soovitatakse raportis USA-l saata Ukrainale kergeid soomustehnikavastaseid rakette, mille hulgas võivad olla tankitõrjeraketid Javelin.
Obama administratsioon on andnud radareid, mis võivad kindlaks teha miinipildujate asukoha. Raportis kutsutakse USA-d üles pakkuma ka radareid, mis suudaksid kindlaks teha ka suurema tegevusulatusega rakettide ja suurtükiväe positsioonid. Vaenlase raketid ja suurtükituli põhjustavad 70 protsenti surmadest Ukraina relvajõududes.
Raporti järgi vajab Ukraina ka luuredroone, eriti seetõttu, et Ukraina on peatanud kõik lennud Ida-Ukraina kohal, sest separatistid kasutavad Venemaalt toodud õhutõrjerakette.
USA-d kutsutakse raportis üles saatma ka kommunikatsioonivahendeid, mida Vene luure ei suudaks pealt kuulata.
Raportis öeldakse, et kui USA haarab juhtohjad, võivad Ukrainasse kaitserelvi saata ka Poola, Balti riigid, Kanada ja Suurbritannia.
Raporti koostasid endine Pentagoni kõrge ametnik Michèle A. Flournoy, kes on juhtiv kandidaat kaitseministri kohale, kui Hillary Clinton presidendiks valitakse, Clintoni administratsiooni aseriigisekretär Strobe Talbott, õhujõudude erukindral Cherles F. Wald, kes oli USA Euroopa väejuhatuse ülema asetäitja, endine Pentagoni ametnik Jan M. Lodal ning kaks endist suursaadikut Ukrainas John Herbst ja Steven Pifer.
