Koolidirektorid Ossinovskile: eestikeelsele õppele üleminekule ei tohi tagasikäiku anda
Rakvere Gümnaasiumi direktor Aivar Part selgitas Delfile, miks tema Ossinovskile saadetud pöördumisele alla kirjutas.
"Süsteem on juba pikka aega toimiv ja meie arusaamist mööda võiks sama moodi jätkuda, mitte tagasikäiku anda," rääkis Part. "Paljudes koolides on asjad korda saadud, raskused üle elatud ja süsteem toimima pandud. Ja nüüd me tõmbame nende koolide edu nulli, et mis nad seal rabelesid ja pingutasid."
Part möönis, et on ka koole, kus eestikeelsele õppele üleminek pole nii hästi läinud, aga see ei tähenda, et kogu süsteemi peaks tagasi pöörama. "Nüüd peaks vaatama kooliti, kus on raskused, miks on seal raskudes ja võrdleme nendega, kellel läheb hästi," soovitas Part. "Gümnaasiumiosas ei peaks juba tehtud otsuseid tagasi pöörama. Las ta seal läheb ilusti edasi ja suurema rõhu paneme kooli alguse peale."
Part kiitis Ossinovskit selle eest, et ta soosib eesti keele õpet juba lasteaiast. "Väiksemates astmetes alustamine on väga positiivne, selles osas on Ossinovskil õige lähenemine," ütles Part. "Sinna peaks rohkem tähelepanu pöörama ja juba lasteaiast peale peaks olema eesti keele õpe."
Part meenutas, et Rakvere Gümnaasiumiga liideti mõned aastad tagasi vene kooli põhikooli osa. "See on väga positiivne võimalus õppida eesti keelt juba põhikooli astmes," rääkis Part ja lisas, et Rakvere linnas ei ole juba pikka aega venekeelset lasteaeda või rühma. "See oli linnavalitsuse kunagine õnnestunud lähenemine ja see tähendab, et eesti ja vene emakeelega lapsed õpivad koos ja vanemad panevad oma lapsed väga meelsasti ka eestikeelsetesse klassidesse."
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi sõnul andsid avalikuks pöördumiseks põhjust minister Jevgeni Ossinovski väljaütlemised.
Tema sõnul toidavad sellised väljaütlemised vene koolide nõrka motivatsiooni, ehkki vene koolide inimesi peaks toetama ja õhutama, et õpilased saaksid eesti keele suhu tasemel, mis võimaldaks neil Eesti ellu sulanduda.
Ehkki päris selgelt ei ole Jõgi sõnul aru saada, kas Ossinovski esitab enda või erakonna seisukohta, siis kuulates ministrit ja erakonna esimeest Sven Mikserit, tundub Jõgile, et tegemist on pigem Ossinovski isikliku arvamusega.
"Kuigi me oleme ju kokku leppinud, et üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiosas toimub ja nüüd siis äkki hakkame kaua kokkulepitud asja tagasi pöörama," rääkis Jõgi. "See on koht, mis teeb murelikuks. Eestimaal peaks kõigil olema hea elada. Miks me hakkame poliitiliselt vastuseisu tekitama?" küsis Jõgi.
Jõgi sõnul õpib ka Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis vene emakeelega õpilasi. "Ühe tütarlapse soov on mina õppima arstiks," rääkis Jõgi noorte põhjendusest, miks nad on tulnud eestikeelsesse gümnaasiumisse. "Ta mõtleb oma tuleviku vaikute peale, et tal oleks mitmeid võimalusi, et tema valikud ei oleks õppekeelest tulenevalt kitsad."
Jõgi hindas, et Tartu keelekümblusklassidest tulevad päris hea eesti keele oskusega õpilased. "Üks õpilane läks tagasi oma venekeelsesse gümnaasiumisse," tunnistas Jõgi. "Ilmselt osutus talle õppimine raskeks, kuigi me pakume lisa konsultatsioone ja riiklik õppekava võimaldab individuaalse õppekava tegemist. Need õpilased on meie erilise hoole ja tähelepanu all ja nad saavad hakkama juba 100 protsenti eesti keeles õppides."
Jõgi sõnul on oluline ühiskonna ühtekuuluvus ja kultuuriline identiteet. "See on ka üks oluline julgeolekugarantii, mida me peame hoidma ja mitte lõhestama seda rahvuslikult pinnalt," sõnas Jõgi.
