Peakohtunik Peter Tomka lükkas tagasi Zagrebi väite, et serblaste väed panid toime genotsiidi Horvaatia iseseisvussõja ajal. Sama otsuse tegi Tomka ka Belgradi vastuväite kohta, et Horvaatia vastupealetung sundis 200 000 serblast pärast viimast suur lahingut põgenema, vahendab AFP.
Serbia välisminister Ivica Dačić on öelnud, et see kohtuasi on ilmselt üks tähtsamaid sündmusi, mis määrab ära tema riigi suhted Horvaatiaga.
Zagreb tiris Belgradi rahvuvahelise kohtu ette 1999. aastal, süüdistades serblasi genotsiidis seoses sõjaga Horvaatias endise Jugoslaavia verise lagunemisprotsessi käigus.
Serbiat süüdistati etnilises puhastuses Vukovari linnas ja mujal, mistõttu asustati suur osa horvaate ümber, neid tapeti või piinati ning nende vara hävitati.
Konfliktis hukkus umbes 20 000 inimest.
Vukovar vallutati pärast kolm kuud kestnud Jugoslaavia armee ja serbia mässuliste rünnakut.
Pärast linna langemist saadeti umbes 22 000 mitteseblast välja ning umbes 350 inimest Vukovari piirkonnast on endiselt kadunud.
Zagreb tahtis serblastelt kohtu kaudu kompensatsiooni.
Belgrad vastas 2010. aastal vastuhagiga, väites, et umbes 200 000 etnilist serblast sunniti põgenema, kui Horvaatia korraldas 1995. aastal sõjalise operatsiooni oma territooriumi tagasivõtmiseks.
Etniliste serblaste osakaal Horvaatia rahvastikus langes pärast seda operatsiooni nimega Torm 12 protsendilt neljale protsendile.
2012. aastal pahandas Belgradi see, et Horvaatia väejuht Ante Gotovina mõisteti endise Jugoslaavia rahvusvahelises tribunalis pärast apellatsioonikaebust õigeks.
Nii Belgrad kui ka Zagreb teatasid enne otsuse langetamist, et lepivad sellega.
Horvaatia justiitsminister Orsat Miljenić ütles, et Zagrebi peaeesmärk oli näidata, mis sõjas juhtus, ning et see oli Horvaatia-vastane agressioon.
