Teenetemärgiga pärjatud kirjandusteadlane Janika Kronberg: pigem on see tunnustus teeloleku eest

Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Janika Kronberg tunnistas, et tunneb end tunnustuse valguses pisut võlglasena ning et palju asju on pooleli ja hingel, eriti muuseumi käekäik.

Kronberg ütles Delfile, et autasu ta oodata ei osanud ja see oli suur üllatus. "Sain kakskümmend minutit tagasi teada... See pani mingi teatud mõttes võlglasena tundma," nentis ta. "Palju on hingel ja pooleli, pigem on see tunnustus teeloleku kui kohalejõudmise eest."

Kronberg usub, et tunnustati nii tema tööd kirjandusmuuseumis kui kirjandusteadlasena. "Praegu kehtivate arusaamade kohaselt ma päris teadlaseks ennast ei pea, aga kultuuriloo uurimises olen küll üht-teist ära teinud."

Kõige rohkem on tal poolelioleku tähenduses hingel siiski kirjandusmuuseumiga seonduv, esmajoones muuseumi rahastamisega seoses. See aga pole üksnes tema kui direktori teha, vaid sõltub mõistagi ka välisistest teguritest. Näiteks teaduse ja kultuuriloo väärtustamisest üldse, aga ka rahastamisskeemidest. "Kääre bürokraatia ja terve mõistuse vahel võiks vähem olla," andis Kronberg mõista.

Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg on kirjandusteadlane ja kriitik, kes on uurinud ka Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Karl Asti, Heiti Talviku, Villem Grünthali ja Henrik Visnapuu loomingut.

Kronberg on Eesti Kirjandusmuuseumi direktor (alates aastast 2005), Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ja Eesti Kirjanike Liidu liige, Karl Ristikivi Seltsi esimees.

Valgetähe teenetemärgi pälvis 11 tunnustatud teadlast

Valgetähe teenetemärgi saavad 

maaülikooli teadusprorektor, maailmatasemel veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse professor Ülle Jaakma, kelle uurimisteemadeks on aretus loomakasvatuses ja kunstlik viljastamine; 

Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna dekaan, professor Tõnis Kanger, kes on asümmeetrilise organokatalüüsi rajaja Eestis; 

Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks, Maarjamõisa teaduslinnakusse rajatava siirdemeditsiinikeskuse vaimne arhitekt;

Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Toomas Rang, kelle teadustöö põhisuunaks on pooljuhtelektroonika;

Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Seemnekeskuse osakonna juhataja, sordiaretaja Gunnar Koll, kes on aastatepikkuse tööga andnud suure panuse seemnetootmise ja –majanduse arengusse;

kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, kes töötab kultuuriteooria professorina Tallinna Ülikoolis ja semiootika osakonna vanemteadurina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis;

akadeemik Karl Pajusalu, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, kes on uurinud lõunaeesti murdeid ja on üks maailma esimese Mulgi keele sõnastiku toimetajaid; 

Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja kriitik, kes on uurinud ka Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Karl Asti, Heiti Talviku, Villem Grünthali ja Henrik Visnapuu loomingut; 

keeleteadlane, soome-ugri keelte uurija ja sõnaraamatute koostaja Paul Kokla, kes on oma aastakümnete töö koondanud ka hiiu keele sõnaraamatusse; 

klassikaline filoloog ja religiooniteadlane, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetooli patristika ja ladina keele lektor Marju Lepajõe, kes on koostanud „Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku“, tõlkinud Platoni ja Plotinose teoseid, uurinud Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja varakristlikku kirjandust, platonistlikku ja uusplatonistlikku filosoofiat ning varakristliku munkluse teoloogiat; 

loodushariduse edendaja ja teaduse populariseerija, ajakirja Horisont kauaaegne peatoimetaja, tõlkija ja toimetaja, mitme teadusfilmi stsenarist Indrek Rohtmets.