Delfi järelepärimise peale selgus eelmisel nädalal, et varjupaigataotluse menetlemise ajal on Qadiril õigus liikuda Eesti piires ning siseministeeriumi ametniku sõnul tegeleb tema julgeolekuga politsei, kuid tookord keeldus siseministeerium avaldamast üksikasju, kui pingsalt Qadiril silma peal hoitakse, kui ta ringi liigub.

Delfi taaskordse päringu järel öeldi siseministeeriumist, et Qadir ei kanna elektroonilist kiipi, mis aitaks tema liikumistel paremini silma peal hoida.

"Qadir ei kanna kiipi. Kordame üle, et tegemist on inimesega, keda ei ole süüdistatud ega süüdi mõistetud üheski terrorismiga seotud ega ka muus kuriteos," öeldi siseministeeriumist.

"Eesti ühiskonna turvalisuse eest vastutab politsei. Eestis on tõhus seadusandlus ja järelevalve, kuid kindlasti on antud juhul olulised ka sotsiaalsed tugiteenused, mis aitavad Qadiril kohaneda ja seadusekuulekalt elada. Kui see inimene teeb midagi, mis on vastuolus Eesti seadusandlusega, siis järgneb sellele ka seaduslik karistus," lisati vastuses Delfi järelepärimise peale.

Kuniks tegeletakse Qadiri varjupaigamenetlusega, on talle tagatud korter, hädavajalik rahaline toetus, juurdepääs tervishoiuteenustele, eesti keele õpe, hädavajalikud tõlketeenused ning transport menetlustoimingutele.

Qadir vahistati 2002. aastal Pakistani politsei ja luuretöötajate poolt koos 14 Al-Qaida liikmega ning anti edasi USA võimudele. Guantanamo Bay vanglas hoiti teda kinni kuni Eestisse toomiseni jaanuaris.

Ajalehe New York Times käsutuses olnud salajaste USA dokumentide andmetel sai Qadir väljaõppe Al-Qaida toetatud väljaõppelaagris, ta elas Al-Qaidaga seotud võõrastemajades ja võitles Osama bin Ladeni 55. Araabia brigaadis. Qadirile pandi veel süüks, et ta oli Pakistanis Faisalabadis loodud rakukese liige, mille eesmärk oli naasta Afganistani, et panna toime kaugjuhitavate ja improviseeritud lõhkekehade (IED) rünnakuid USA ja koalitsioonivägede vastu.

"Kinnipeetaval oli sidemeid mitmete valitsusväliste organisatsioonidega, mis andsid toetust Al-Qaidale," öeldakse ajalehe käsutuses olnud dokumendis. Sama dokumendi järgi loeti Qaderi keskmise astmega riskiks, sest ta võib kujutada endast ohtu USA-le, tema huvidele ja liitlastele.

Qadir ise tunnistas USA võimudele, et ta kohtus ja elas koos Islami fundamentalistliku rühmituse Taliban võitlejatega ning õppis, kuidas kasutada automaati AK-47, mille ta ka endale omandas. Kuid Qadiri sõnul oli tema roll islamivõitlejate juures vaid relvi puhastada, süüa teha ning põletuspuid korjata.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena