USA kaitseministeeriumi 2008. aasta uuringus väidetakse, et Putinil on autistlik häire
USA kaitseministeeriumi tellitud uuringus teoretiseeritakse, et Venemaa presidendil Vladimir Putinil on Aspergeri sündroom - „autistlik häire, mis mõjutab kõiki tema otsuseid“, selgub 2008. aasta raportist, mille sai oma valdusse USA ajaleht USA Today.
Putini neuroloogiline areng oli lapsepõlves märkimisväärselt häiritud, kirjutas Rhode Islandi osariigis Newportis asuva USA mereväe sõjakolledži liikumismustrite analüüsi ekspert Brenda Connors, kelle sõnul paljastab Putini liigutuste uurimine, et tal on neuroloogiline hälve, vahendab USA Today.
Connors tegi koos kolleegidega lepingulist tööd Pentagoni sisemise mõttekoja Office of Net Assessment (ONA) heaks. USA Today sai töö tulemused oma valdusse USA informatsioonivabaduse seaduse alusel esitatud teabenõudega.
Raporti järgi ei suuda uurijad oma teooriat Putini kohta tõestada, sest ei ole teinud talle ajuskaneeringut. Raportis tsiteeritakse aga autismispetsialiste, kes tähelepanekuid kinnitavad.
2008. aasta raportis tsiteeritakse praegust Põhja-Carolina ülikooli psühhiaatriaprofessorit dr Stephen Porgesit, kes teeb järelduse, et Putinil on teatud autismivorm. Sel kolmapäeval ütles Porges, et pole lõplikku raportit kunagi näinud ega julgeks öelda, et Putinil on Asperger.
Porgesi sõnul näitas tema analüüs, et USA ametnikud peaksid leidma Putiniga asjade ajamiseks vaiksema keskkonna, sest tema käitumine ja näoilmed näitavad, et ta on suure seltskonna ees kaitseseisundis.
Nii 2008. aasta uuringus Putini kohta kui ka 2011. aasta analüüsis Putini ja tollase Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kohta viidatakse Putini füüsilistele raskustele kui otsustamist ja käitumist kujundavatele. „Tema esmane kompensatsioonivorm on äärmine kontroll, mis peegeldub otsuste tegemise stiilis ja selles, kuidas ta valitseb,“ öeldakse raportis.
USA sõjaväe analüütikud märkasid Putini liikumismustreid juba 2000. aasta 1. jaanuaril esimeses teleülekandes, mida nad nägid, kirjutas Connors.
Raportis öeldakse, et väga varajases elus, võibolla isegi lootena, toimus Putini ajus sündmus, mis mõjutab nii kesk- kui ka perifeerset närvisüsteemi, parema kehapoole motoorset liikumist ning näoilmeid, silmade pilgutamist, kuulmist ja häält ning üldist olekut.
2011. aastal valmis Connorsil ONA jaoks uuring Putini ja Medvedevi omavahelise vastasmõju kohta.
Connors kirjutas, et Medvedev on tegudemees, kes kaldub olukordi kiiresti hindama ning teeb seda mustvalgelt, jättes kõrvale tagasihoidlikumad halli varjundid.
Putinil aga on väga erinevad kalduvused ning ta läheb metoodiliselt tagasi tema ees seisva probleemi aspektide juurde, vaadates andmeid pidevalt üle, et kontrollida uurimistulemusi ja kinnitada prioriteete.
USA ametnikud peaksid pakkuma informatsiooni ihaldavale Putinile mahukaid poliitilisi uuringuid ja kontseptsioonilisi dokumente, soovitas Connors.
„Ei saa oodata, et omaette otsustaja Putin astuks avalikesse vaidlustesse teistega informatsiooni tõlgendamise või lõpliku tegevuse üle,“ kirjutas Connors.
Medvedevile tuleb Connorsi sõnul aga esitada prioriteete, mis on kooskõlas nii tema väärtuste kui ka välja öeldud eesmärkidega ning sisaldavad ajagraafikut neile pühendumiseks.
