President Ilves Müncheni julgeolekukonverentsil: Ukraina kriis on otsustavas faasis
Müncheni 51. julgeolekukonverentsi kui rahvusvahelise välispoliitika aastasündmuse arutelude keskmes on oodatult Venemaa agressiivsuse tõttu muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja sõda Ukrainas.
Reedest tänaseni toimuval Müncheni julgeolekukonverentsil esinesid tugevate poliitiliste kõnedega Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Ameerika Ühendriikide asepresident Joe Biden, senaator John McCain, Ukraina president Petro Porošenko; samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa välisministrid.
Presidendi kantselei teatel pidas president Ilves oluliseks kantsler Merkeli sõnu, et Venemaa on agressiooniga Ukrainas üheselt rikkunud rahumeelse kooseksisteerimise reegleid Euroopas: rikutud on piiride puutumatust ja konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtteid. Kantsler Merkel pidas tähtsaks keskenduda eelkõige diplomaatilise lahenduse leidmisele.
Eesti riigipea rõhutas diskussiooni ajal, et Ukrainas sõdival või sõdimist toetaval Venemaal on otsustav edumaa relvastuses ja Minski kokkuleppe rakendamist ei ole reaalselt toimunud, mistõttu tuleks teadvustada võimalust, et lääneriigid peavad peatselt asuma Ukraina enesekaitsevõimet otsustavalt toetama. Kriis on otsustavas faasis.
Ta meenutas emotsionaalselt, et 1961. aastal, kui rajati Berliini müür, ei rakendanud Lääne riigid NSV Liidu bloki vastu jõudu, kuid sellest hoolimata lõpuks liberaalse demokraatia ideed võitsid ja müür lammutati.
President Ilves pidas USA asepresident Bideni kõnet ajalooliselt jõuliseks ja selge sõnumiga, milles on Eestile tähtis lausung, et Ühendriigid ei lepi mitte kunagi mõjusfääride poliitikaga. Samuti rõhtas asepresident Biden korduvalt, et igal riigil peab olema õigus oma liitlasi ise valida.
Ukrainlased on väsinud tõestamast, et nende territooriumil sõdivad Venemaa sõjaväelased
Ukraina president Porošenko emotsionaalne pöördumine näitas, et ukrainlased on väsinud sõdimast ning samuti on nad väsinud pidevast tõestamisest, et Vene sõjaväelased sõdivad nende territooriumil.
„Loodan, et president Hollande’i ja liidukantsler Merkeli püüdlused saavutada rahu, päädivad püsiva rahuleppe, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisega ja rahvusvahelisest õigusest kinnipidamisega,“ ütles president Ilves.
Ukraina teema oli arutelude keskmes ka Eesti riigipea kohtumisel Soome president Sauli Niinistö, USA endise välisministri Madeleine Albrighti ning Sloveenia presidendi Borut Pahoriga.
President Ilves esines paneelis koos Kiievi linnapea Vitali Klitchko, Rootsi endise välisministri Carl Bildti ja tuntud mõttekoja Internaitonal Crisis Group’i juhi Jean-Marie Guehennoga, kus rääkis Eesti reformikogemusest.
„Sisepoliitilised ja majanduslikud reformid Ukrainas on möödapääsmatud, ka korruptsiooni vähendamisel, ning hoolimata sõjategevusest Ida-Ukrainas soovitan ma teil oluliste reformidega alustada kohe,“ pöördus Eesti riigipea Ukraina esindajate ja Ukraina sõprade poole.
Kitsa ringi kõrgetasemelisel küber-teemalisel õhtusöögil rõhutas president Toomas Hendrik Ilves Eesti kahefaktorilise audentimise olulisust. See tähendab, et online-maailmas ei piisa enam ühest salasõnast oluliste andmete kaitsmiseks, kahefaktoriline audentimine muudab meid aga küberrünnakutele vähem haavatavaks.
„Kui suur osa meie igapäevasest elust, meie tegevustest kolib digiruumi, peame selle kaitsmisel olema väga hoolikad, leidlikud ning muidugi teadlikud võimalikest riskidest küberruumis ja võimalustest neile ohtudele vastu seista,“ ütles president Ilves.
