Kuhu on pensionäril kolida, et ta teeniks korterivahetusega piisavalt vanaduspõlve kindlustamiseks?

Pikalt on räägitud, et kallima korteri vahetamine odavama vastu on paljude pensionäride jaoks üks võimalus veeta oma vanaduspäevi jõukamana. Lühidalt tuleks müüa oma korter piirkonnas, kus hinnad on kõrged, ning kolida kuhugi, kus hinnad on madalad. Kui aga hakata seda varianti lähemalt uurima, siis selgub, et võimalused polegi nii roosilised.

Esiteks on ainult Tallinna ja Tartu korterid piisavalt kallid, et nende müümine ja mujale kolimine annaks tuntavat efekti. See omakorda määrab paljus ka need paigad, kuhu antud linnade elanikud eelkõige ümber kolida sooviks – eks soovitakse ju võimalusel oma kodulinna külastada.

Lisaks on eakale inimesele oluline, et tema korter asuks esimesel või teisel korrusel ning et toidupood, apteek ja arstiabi oleksid lähedal. Paljudele meeldiks kindlasti ka kultuuriasutuse lähedus.

Arvestades kõigi nende asjaoludega, sobib eestlastest pensionäridele kõige paremini Jõgeva. Siit on mugav rongiühendus Tallinna ja Tartuga. Esimesse jõuab Jõgevalt pooleteise ja teise poole tunniga. Jõgeva on väga kompaktne – korterist kauplusse, arstile, raudteejaama või kultuurimajja on 5-10 minutit jalutada. On olemas haigla ning raskete terviserikete korral on Tartu Kliinikum ja kiirabi lähedal.

Ostes korteri Jõgeval ja müües samaväärse Tallinnas või Tartus, on rahaline võit umbes 50-60 tuhat eurot. Jõgeva konkurentideks on Kehra, Tapa ja Põlva. Kehra aktsiaid langetab seal pidevalt leviv hais. Tapa vast ongi venekeelsetele eakate seas eelistatuim, sest seal on palju vene keelt kõnelevat elanikkonda. Tapa ja Jõgeva korterite hinnad on võrdsed. Põlva asub Tartust sama kaugel kui Jõgeva, kuid on Tallinnast palju kaugemal, korterite hinnad on kallimad ning Põlva ei ole nii kompaktne.

Ometi on kogu loo juures üks "aga". Jõgeval on eakatele ostmiseks sobivaid kortereid üldse kokku alla 300. Nendestki vaid osa läheb tegelikult müüki. Põlvas, Kehras ja Tapal on samuti kortereid samas suurusjärgus. Neid pensionäre aga, kes võiksid oma korteri maha müüa ja teenida vanaduspäevadeks suure summa, on tuhandeid. See tähendab, et üle Eesti on sobivat vahetust võimaldavaid kortereid umbes kümme korda vähem kui neid, kes võiksid soovida oma korterit vahetada.

Vaid vähestele soovijatele avaneb tegelikult võimalus teenida oma korteri ja elukoha vahetusest endale vanaduspäevadeks tuntav lisasissetulek.

Hea lugeja, kas oled ise, või ehk on su vanemad või vanavanemad teostanud pensionipõlve kindlustamiseks samasuguse tehingu? Kust kuhu koliti ja kui suur oli rahaline võit? Milline Eesti väikelinn on sinu arvates pensionäri jaoks mugavaim elupaik ja miks? Jaga infot ja avalda arvamust aadressil [e-mail] või kommentaariumis!