Kremli endine nõunik: Ukraina stsenaarium ei ole Balti riikides võimalik
Mõjukas Ameerika poliitikaanalüütik Paul Goble kirjutab blogis Window on Eurasia, et Sõtini sõnul ei ole ühtegi objektiivset alust Donbassi stsenaariumi realiseerumiseks Balti riikides ning rääkida venekeelsete elanike õiguste rikkumisest Balti riikides on tugevalt väljamõeldud ja kunstlik.
Sõtin jätkas, et see, millega Balti riikidel tuleb vastamisi seista, on Vene propaganda. "Enamik venekeelsest elanikkonnast vaatab Venemaa televisiooni ja teatud piirkondades on selle tulemuseks kaks paralleelset inforuumi," tõdes Sõtin. Tema sõnul on üsna raske seda probleemi lahendada, sest kui Balti riigid püüavad piirata Vene kanalite vaadatavust, tõstab Gazprom gaasi hinda.
Sõtin jätkas, et see, mida Moskva Krimmis tegi ja teeb Donbassis, ei ole mõeldav näiteks Lätis Latgales. Kuigi seal ei ela just vähe rahvuslasi ja inimesed, kes armastavad NSV Liitu, eriti just sõjaveterane ja nende järeltulijaid, pole nende arv ka nii suur, et nad oleks võimelised olukorda destabiliseerima.
Sõtini väitel on Moskva kaebused Eesti ja Läti mittekodanike staatuse suhtes samuti vale rõhuasetusega. Ta möönab, et nii Läti kui Eesti ei andnud automaatselt kodakondsust inimestele, kes olid kolinud riiki Nõukogude okupatsiooni ajal, kuid aja jooksul ja eriti pärast Euroopa Liiduga liitumist on mittekodanike staatuse vähendamiseks mõlemas riigis naturalisatsiooniprogrammid.
Programmide abil on kodakondsuseta inimeste arv pidavalt vähenenud ja nüüd võib igaüks, kes räägib riigikeelt, avaldab soovi saada kodakondsust ning läbib ajaloo ja põhiseaduse eksami, saada kodanikuks.
Praeguse seisuga on Lätis mittekodanike 282 876 ehk 13 protsent elanikkonnast ja Eestis 87 833 ehk 6,5 protsenti elanikkonnast. Sõtin lisas, et need numbrid ei lange tulevikus enam nii kiiresti kui varem, sest paljud mittekodanikud näevad oma staatuses pigem kasu kui kahju.
Erinevalt Eesti ja Läti kodanikest saavad mittekodanikud reisida Venemaale ilma viisata ja erinevalt Vene kodanikest saavad nad reisida Euroopa Liidu piiranguteta. Selle tulemusel eelistavad paljud jääda kodakondsuseta rangelt pragmaatilistel põhjustel. Ja ehkki Moskva arvates on kodakondsusetus probleem, pole see nende inimeste jaoks tegelikult nii.
Teine küsimus, mis Sõtini sõnul probleemiks ei tõstatu on vene keele staatus. Ametlikult on vene keel Balti riikides võõrkeel ja selle kasutamine on jätkuvalt langustrendis, kuid hoolimata Moskva meedia reportaažidest ei ole vene keele rääkimine keelatud. Samuti pole näiteks Lätis kohustuslikku nõuet rääkida ainult läti keeles.
Vene keel on Baltikumis jätkuvalt laialt levinud. Sõtin viitab, et Baltikumis on venekeelne meedia, laialdaselt on kättesaadavad venekeelsed raamatud, mis on avaldatud nii Balti riikides kui ka Venemaal. Vene televisioon on kõikjal nähtav ning on ka vene teatrid. Ja kuna paljud ettevõtted on seotud Vene turuga, siis on tööturul ka nõudlus vene keel kõnelevate töötajate järgi.
Sõtini sõnul on see viinud huvitava arenguni. Nimelt on riigi õppeasutustes vähem võimalusi õppida vene keelt, mille korvamiseks on tekkinud eraettevõtted, mis pakuvad vene keele õpet, mida valitsus mingil moel ei piira.
Mis aga Sõtini sõnul on veel olulisem, on see, et paljud venekeelsed elanikud Baltimaades peavad end selle riigi patriootideks ja enamus venekeelsest elanikkonnast ei tunne mingit nostalgiat nõukogude mineviku vastu.
RISI on mõttekoda, millel on suur roll Venemaa sõjas Ukraina vastu. RISI oli kuni 2009. aastani ametlikult Vene välisluure alluvuses ning hetkel annab nõu Venemaa valitsusele ja presidendile.
