40 protsenti Eesti vastajatest muretseb, et riigiasutused ei hoia nende isikuandmeid turvaliselt
Turvalise interneti päeva puhul avaldatud Eurobaromeetri küberturvalisuse küsitlusest selgub, et 40 protsenti Eesti vastajatest tunneb muret, et riigiasutused ei hoia nende isikuandmeid turvaliselt, Euroopa Liidu keskmine protsent on 67.
Andmete hoidmist võrgulehtedel üldiselt umbusaldab Eesti vastajatest 53 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt umbusaldab seda andmete säilitamise viisi 73 protsenti vastanutest, vahendas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).
Eesti vastajad muretsevad kõige vähem Euroopa Liidus selle pärast, kui nad ei peaks küberrünnaku korral pääsema ligi internetile ning avalikele ja pangateenustele. Eesti vastajatest muretseb selle pärast 39, Euroopas keskmiselt 50 protsenti vastajatest.
Eesti vastajad on küberohtude tõttu Euroopa keskmisega võrreldes enam paigaldanud enda arvutisse viirusetõrjetarkvara, pigem ei ava e-kirju, mille sisu on tundmatu, kasutavad ainult enda arvutit ja muudavad regulaarselt oma salasõnu. Eestlased on ka Euroopa Liidu keskmisest selgelt vähem mures andmepüügikatsete pärast.
Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe eksperdi Anto Veldre hinnangul on inimeste ettevaatus positiivne, sest inimeste võrguidentiteedi hind kallineb pidevalt ning see põhjustab üha enam andmepüüki ja kontode ülevõtmist.
"Eriti rõõmsaks teeb Eesti vastajate umbusk võõraste e-kirjade vastu, sest nakatunud kirju saadetakse üha rohkem," lausus Veldre.
Tema hinnangul oleks arukas eraldi uurida, kui paljud Euroopa Liidu kodanikest teevad olulistest andmetest koopiaid ning kui levinud on kahefaktoriline autentimine.
Küsitlus toimus eelmise aasta 11. oktoobrist 20. oktoobrini. Eestis vastas 1015, Euroopa Liidus kokku 27 868 inimest.
