Olga Slovjanskist: Putin austab suuri rusikaid, mitte pikki keeli
Soome ajaleht Ilta-Sanomat rääkis telefoni teel Ida-Ukraina elanikega. Juri ega Olga ei usu kõrgete juhtide lubadusi, Oleg on veidi lootusrikkam.
Peaaegu piiramisrõngas olevast Debaltsevest eelmisel nädalal põgenenud 35-aastane Juri ei usalda Venemaa presidenti Vladimir Putinit ega eriti rohkem ka Ukraina riigipead Petro Porošenkot, vahendab Ilta-Sanomat.
„Ei peetud seal Minskis mingeid rahuläbirääkimisi, vaid räägiti Ukraina jagamisest. Ma pakun, et Ida-Ukraina jääb veel Venemaale, samas kui Lääne- ja Kesk-Ukraina jäävad läänemeelseteks. Oodake ainult, siis näete,“ rääkis Juri. „Porošenko oli ainult Minski palee kaunistus.“
Juri arvates võiks Minski kokkulepet põhimõtteliselt ehk usaldadagi, kui üks osapool ei oleks Putin.
„Nad ootavad ainult, et minu Debaltseve saaks tuhaks. Putin sellega ei piirdu. Mõned sõdurid ütlevad, et ta ei peatu enne, kui jõuab vähemalt Dnipropetrovskisse,“ ütles Juri.
„Kas sa mäletad eelmisi läbirääkimisi enne neid, ka need olid Minskis? Kas nendega saavutati midagi head või kasulikku? Kas need tõid rahu?“ küsis 23-aastane Olga Kornilevitš, kes elab veel suvel mässuliste käes olnud Slovjanskis.
„Ei toonud midagi. Presidendid sõid head toitu, istusid uhketes toolides ega saavutanud midagi,“ rääkis Olga.
Olgal on selge vastus küsimusele, kuidas Ida-Ukraina olukord tuleks lahendada.
„Ukraina armee massiivse rünnakuga. Me peame vastu võitlema, võtma oma maa tagasi!“ ütles Olga. „Miks me peaksime suruma terroristide kätt ja üritama korraldada midagi, mida nad niikuinii ei austa. Putin ja tema terroristid mõistavad ainult jõudu, ta austab suuri rusikaid, mitte pikki keeli.“
Veidi lootusrikkam on Mariupolis elav kunstnik Oleg (25). Ta loodab, et Minski läbirääkimistele järgneb tõsine arutelu selle üle, kuidas Ukraina tsiviilisikuid ja põgenikke aidata saaks, selle asemel, et raha pandaks relvadesse.
„Ma ei julge öelda, et lõpetage sõda, aga vähendage vähemalt tulistamist, et inimestel oleks aega puhata ja normaalselt elada. Või kolida kuhugi, no vähemalt needki, kellel on mõni koht,“ lausus Oleg. „Ma usun, et asju annab korraldada. Kui nüüd ei suudeta sõda sajaprotsendiliselt lõpetada, siis vähemalt inimesi võiks aidata ja neile kodusid ehitada. Kas sa tead, kui palju nad raiskavad rakettide peale? Mõistad sa mida ma mõtlen?“
