SUUR GRAAFIK: EPL-i valimisturniir: vaata, millised parteid on parimad probleemilahendajad

Eesti Päevaleht võttis valimiste eel ette kõik erakonnad ning andis neile võimaluse välja pakkuda lahendused konkreetsele murekohtadele. Eesti ühiskonna põletavatele küsimustele vastasid kümme Eesti erakonda ning neid hindas karm žürii. Kes tuleb võitjaks, kes langeb lõppu? Nüüd on vastused teada!

Et allolevat tabelit kiiresti lahti muukida, on vaja teada, et hindamine toimus Eurovisiooni lauluvõistluse stiilis: iga küsimuse puhul sai halvim vastus hindeks 1, järgmine 2, siis 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 ning parima vastuse andnud erakond teenis 12 punkti.

Tugevad tagatoad annavad usutavaid vastuseid

Žüriis olnud Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Parise sõnul oli vastustest koha näha, kui tugev on erakonna tagatuba.

"Kaugelt oli näha, et tagatubadest on ka kasu. Suurematel parteidel, kes on parlamendis ja valitsuses olnud, oli märksa rohkem kompetentsi ning visioone. Need tekitavad ühtlasi ettekujutuse, et võimule saades jätkuks neil kõigil oma ideede elluviimiseks ka intellektuaalset
ressurssi. Mõni väiksem erakond seevastu tundus vahtivat otsekui vasikas vastset väravat, suutmata nii elementaarsetele küsimustele isegi poliitmula vastu ajada. Selle kõige taustal üllatasid tugevalt rohelised," võttis Paris asja kokku.

Suutmatus isegi "poliitmula" ajada oli kindlasti Eesti Iseseisvusparteil, mis järjekindlalt väljendas oma seisukohta üheselt: 

Küsimustikule vastamine oleks poliitilisele repressioonile allumine ja me ei osale sellistes asjades.

1. Tuletame meelde, et eelmistel valimistel said kompassi poolt kõige rohkem hääli kristlikud demokraadid, tegelikkuses said aga 0,5%. 2. Teie meetodis esinev „spetsialistide" hinnanguga ristamine tähendab tegelikkuses meelevaldset ülbitsemist. 3. Tuletame meelde, et teie „spetsialistide" sisuline nimi on poliitiline prostituut

See napp ühene vastus seletab ka seda, miks Eesti iseseisvuspartei taga on koontabelis kõikjal vaid üks punkt.

Muret ei lahenda hüüdlausete või irooniaga 

Teise žüriiliikme TTÜ õiguse instituudi juht ja Euroopa õiguse professori Tanel Kerikmäe sõnul ilmestas küsimustele vastamine erakondi - pidid nad ju navigeerima nii küsimuse, poliitprogrammi kui ka vastaste eeldatavate reaktsioonide vahel.

"Kahju, et mõne partei emissarid andsid loobumisvõidu (Iseseisvuspartei ja mõneti ka Vabaerakond, kelle mõtted jäidki loosunglikuks), alahinnates meedia mõju ja lugeja uudishimu," nendib ta.

Kui tuua mõned näited loosunglikkusest siis näiteks pakkus Vabaerakond tõstatatud probleemile "Kuidas Eesti poodides müüdavad riideesemed poleks enam ühed kallimad Euroopas?" lahenduseks: "Aru pähe!"

Kerikmäe sõnul oli pettumuseks Rahva Ühtsuse erakond, mille vastused koosnesid tihti eestlaslikust huumorist.

Näiteks küsimusele, mida peaks tegema, et Eesti hakkaks võitma Nobelit ja Oscarit, andis RÜE vastuseks, et tasuks läbi lugeda Kaur Kenderi viimane kirjatükk.
Loe lähemalt žüriiliikmete põhjalikumaid arvamusi turniirist Eesti Päevalahest!

Kliki graafik suureks ja saa teada, kelle vastused tundusid kõige arukamad!