Rõivas: Kreekal pole mõtet Eestilt oodata ei laenude vähendamist ega reforminõuetest loobumist
Peaminister Taavi Rõivase sõnul peab Kreeka valitsus oma jäigast joonest loobuma, sellega jätkamine ei tõotaks riigile head.
Rõivas kinnitas lühiintervjuus Delfile ja Eesti Päevalehele, et tema ei kavatse riigikogule esitada mingisugust ettepanekut, mille järgi saaks Kreeka loobuda nõutud reformide elluviimisest ja loota lihtsalt hea elu kestmisele.
Kreeka valitsus teatab otse, et tahab lõpetada kõik selle, mida praegu nimetatakse programmiks, troikaks, kärbeteks. Kas on mõeldav, et saate selles osas mingeid samme nende poole teha?
Eesti valitsus ei saa toetada mingeid lahendusi, mis tooksid kaasa tingimuslikkuse kaotamise või laenude vähendamise. Reformidega jätkamine on Kreeka enda huvides. Ja Eesti pole taolise jäiga hoiakuga üksi, nii palju kui olen suhelnud oma kolleegidega jagavad seda ka teised. Sellist olukorda, kus Euroopa Liit ühtäkki ütleks, et reforme pole enam vaja teha, pole põhjust oodata.
Eilne eurotsooni rahandusministrite kohtumine lõppes kiiresti ja väga selgelt tulemusega 18 ühisraha riiki 1 vastu. Ja ülejäänute sõnum Kreekale oli kaunis üksmeelne, et nüüd on Ateena asi küsida programmi pikendust…
Need 18 riiki polnud kindlasti mitte Kreeka vastu vaid Kreeka poolt. Reformidega jätkamine on nende endi huvides. Jah, Kreeka uus valitsus on teinud üsna reljeefseid avaldusi, mis on ülejäänutes põhjustanud palju pahameelt või siis vähemalt nõutut õlakehitust. Sedasi sõpru Euroopa Liidus just juurde ei võideta.
Tasub meenutada, et eelmise peaministri Antonis Samarase ajal hakkasid asjad juba õiges suunas liikuma tänu erastamistele, kärbetele. Samas on mõistetav, et see ei võimaldanud tal väga populaarne olla.
Hästi, aga kui võtta aluseks Kreeka valitsuse sõnapruuk ja eeldada, et nad jäävad selle juurde ka tegudes, siis võivad nad üpris pea eurotsoonist välja kukkuda. Juba 28. veebruaril lõppeb praegune programm, kui edasiseks kokkulepet pole, siis kas arvestate oma jäiga positsiooni juures ka nn Grexiti võimalusega?
Kõige rohkem kaotaksid sellisel puhul tavalised Kreeka inimesed. Aga ma ei tahaks seda olukorda ette kujutada või manada. Kui vaadata Kreeka sisemajanduse koguprodukti ja palgataset, siis on ilmselge, et neil on veel maad minna. Kui aga Kreeka hoiab jäika joont, siis head see ei too. Praegu siiski ma ei tahaks selle üle spekuleerida. Ma usun ka, et eurotsooni sõnum on tegelikult Kreekasse kohale jõudnud.
