Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamine on Venemaa seisukohalt luupainajalik võimalus, kommenteeris Peterburi Euroopa ülikooli professor Nikita Lomagin Soome ja Rootsi kaitsekoostööd.
Rootsi ja Soome kaitseministrite Peter Hultqvisti ja Carl Haglundi teisipäeval Stockholmis esitletud raportis leitakse, et Rootsi ja Soome võiksid sõjaliste kriiside korral koos tegutseda, vahendab Ilta-Sanomat.
Lomagin peab riikidevahelist koostööd normaalseks asjaks ja ütleb, et Venemaa juhtkond austab Soome positsiooni iseseisva riigina. Siiski jälgib Venemaa välisministeerium Lomagini sõnul koostöö süvenemist.
„Mis juhtub kolme aasta pärast, mis juhtub viie aasta pärast?“ küsib Lomagin.
Rootsi riigikaitsekõrgkooli lektori Tomas Riesi sõnul on Rootsi ja Soome koostööl eriti suur tähtsus Ahvenamaa asjus. Rahvusvaheliste lepingute järgi on Ahvenamaa demilitariseeritud tsoon, kuid Soome on võtnud omale kohustuse seda kaitsta.
„Kui Venemaa hõivaks Ahvenamaa oleks see Rootsi jaoks katastroofiline samuti nagu Soome jaokski. Ahvanamaa kaitse on tugevam, kui Soome ja Rootsi kaitsevad seda koos. See on ilmselge. See on üks asi, millega Rootsis arvestatakse,“ ütleb Ries.
Rootsi kaitseminister Hultqvist ütles Ilta-Sanomatele, et Rootsi ei luba Soomele abi rünnaku tõrjumisel.
„See tähendab, et kokkulepe on üsna nõrk. Aga minu tõlgenduse järgi peab ta nii ütlema poliitilistel põhjustel,“ ütleb Ries.
Hultqvisti esindatavad sotsiaaldemokraadid on riigikaitseküsimustes jagunenud ning koalitsiooni teine osapool rohelised on „kõige sellise vastu“.
„Aga praktikas on Rootsil kriisiolukorras keeruline erapooletuks jääda, sest on Rootsi huvides, et Soome püsiks iseseisvana,“ märgib Ries. „Mõlemad osapooled võidavad. Kui Balti riikides puhkeb – üsna tõenäoline – tõsine kriis Venemaa ja Läti või Eesti vahel, ei suuda Rootsi Läänemerel asju ajada. Soome ja Rootsi võivad teha koos veidi rohkem kui üksi.“
