Haigekassal, arstidel ja ravimitootjatel on erinevad nägemused haruldaste haiguste ravi rahastamisest
Tallinna Lastehaigla neuroloogiaosakonna juhataja doktor Valentin Sander ütles infopäeval esinedes, et ta ootaks haigekassa poolt suuremat paindlikkust ning ravimite kompenseerimisel tuleks haruldast haigust põdevatele patsientidele läheneda juhtumipõhiselt.
Sander tegi ettepaneku luua uus vorm "Taotlus harvikhaiguse põdeja ravi kompenseerimiseks.
Harvikravimite jaoks eraldi eelarverida
Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapferi sõnul ei tööta harvikhaiguste ravi rahastamismehhanismid täna selliselt, nagu peaks.
"Patsientidele kompenseeritavate ravimite nimekirja pääsemiseks läbivad need ravimid
tavapärase menetluse, mis on 500-700 päeva pikk," rääkis Tapfer. "See on kõige probleemsem koht, patsiendil ei pruugi seda aega ootamiseks enam olla." Ta lisas, et Euroopas on üldjuhul tavaks, et harvikravimitele rakendatakse kiiremat ja lihtsamat menetlust.
Ta lisas samas, et kahtlemata on haruldaste haiguste ravimite puhul probleemiks ka tootjapoolne vähene huvi – nende ravimite taotlemisega kaasnevad administratiivsed kulutused on samas suurusjärgus kui tavaliste ravimite puhul.
Tapfer lausus ravimitootjate ettepanekuid infopäeval tutvustades, et ravimi hüvitamise otsus peab
olema kiire nagu ka Valentin Sander seda juba mainis. "Kui aastas on ainult 15 ravijuhtu, siis piisaks arstlikust otsusest ning tavapärane kulutõhususe hinnang ei pruugi olla mõistlik," kõneles Tapfer. Lisaks märkis Riho Tapfer, et haigekassal võiks olla harvikravimite jaoks eraldi eelarverida – selliseid näiteid leiab piisavalt teisest riikidest.
Võtmeküsimus on patsientide võrdne kohtlemine
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles ravi kompenseerimise põhimõtetest rääkides, et haigekassa tegevus lähtub üldiselt muus maailmas aktsepteeritud reeglitest.
Ross rääkis, et kaalumine algab võrdlusest juba kasutatavate ravimeetoditega ning kui uus ravim või teenus on tulemuslikum või parem, siis järgneb kulutõhususe hindamine.
"Kulutase on reeglina seotud rahvusliku rikkusega ehk see on kolmekordne SKP määr elaniku kohta, mis eelmisel aastal oli Eestis 40 000 eurot," rääkis Ross.
Tema sõnul ei ole eeltoodud kulutõhususe määr Eestis ega ka teistes riikides ainsaks otsustuskriteeriumiks. "Oluline on näiteks ka alternatiivsete ravivõimaluste olemasolu või nende puudumine," lisas Ross.
Ross rääkis, et mida enam ületab ravimi prognoositav kulu soovitatavat taset, seda tugevamad peavad olema tervisekasu tõenduspõhised argumendid. Ja see on kahtlusteta võtmeküsimus harva esinevate haiguste ja terviseseisundite puhul.“
Samuti märkis haigekassa juht, et nagu igal kindlustusel, on ka haigekassa puhul võtmeküsimuseks patsientide võrdne kohtlemine.
"Kuidas tagame võrdse kohtlemise, kui ühel patsiendil on väga harv ja väga kallist ravi nõudev haigus ning teisalt on paljudel patsientidel haigus, mille ravi on vähemkulukas?" küsis Ross.
„Arvestame haigekassas maksimaalselt, et haruldased haigused vajavad teistsugust lähenemist. Meil on olemas vastavad mehhanismid ning oleme neid ka rakendanud. Saan aru, et patsientide ja arstide seisukohalt saaksime teha seda veel paindlikumalt," möönis Ross.
Samas peavad otsused Rossi sõnul tuginema üldistel ja selgetel alustel. "Peab tulema tervisekasu patsiendile ja see peab olema võimalikult palju tõendatud, samuti tuleb arvestada ka kuluaspekte," märkis Ross.Ülemaailmset haruldaste haiguste päeva tähistatakse harva esineval 29-ndal veebruaril või selle vahetus läheduses – näitamaks, et just nii vähestel esinevad ka haruldased haigused.
Haigus on haruldane, kui seda esineb vähem kui viiel inimesel 10 000 elaniku kohta. Eestis on kokku ligi 100 000 haruldase haiguse põdejat, kellest kolmveerand on lapsed.
Täna toimunud harvikhaiguste infopäeval kohtusid arstid, patsientide ning puuetega inimeste esindajad, sotsiaalministeeriumi ja ravimitootjate esindajad. Infopäeva korraldasid koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Ravimitootjate Liit ja Eesti Agrenska Fond.
