Tunne oma saadikuid: kes on Vabaerakonna ridadest riigikokku saanud kaheksa uut riigikogulast?

Riigikogu valimistel oli üks suurüllataja Eesti Vabaerakond (EVA), mille ridadest pääses riigikokku kaheksa inimest. Kes aga on need kaheksa isikut, kes võivad saada uue valitsuse ja riigikogu kaalukeelteks?

Kõige suurema häältesaagi (7307) kogus peamiselt filmimehena tuntud Artur Talvik. Talviku jaoks pole tegelikult poliitika päris uus kogemus, kuna 2011. aasta riigikogu valimistel osales ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. Toona teda riigikokku ei valitud, kuigi ka siis sai Talvik korraliku häältesaagi: ligi 3000 häält.

Talvik on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli ja samast aastast töötas ta 1992. aastani nukuteatris näitlejana. Talvik on kuulsa teleajakirjaniku Mati Talviku ja tema naise Alcie Talviku poeg. Arturil endal on aga praeguse kaasaga kaks last ning varasemast kooselust samuti kaks.

Teine Vabaerakonna häältemagnet on poliitmaastikul ammu tuntud Andres Herkel (4226 häält). Herkel on olnud pikaajaline Isamaaliidu (hilisem Isamaa ja Res Publica Liit) liige, kuhu ta kuulus aastatel 1994–2013. Ta on kuulunud riigikogu IX, X, XI ja XII koosseisu. Pärast 2011. aasta riigikogu valimisi hakkas IRList nö isamaaliste tiib vaikselt eralduma ning üheskoos loodi ühendus MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik, mille esimeheks Herkel 2013. aasta lõpus valiti. 20. septembril 2014 loodi Vabaerakond ja Herkel valiti selle esimeheks.

Andres Herkel on lõpetanud Tartu ülikool psühholoogia alal ning kaitsnud seal ka magistrikraadi. Lisaks saadikutööle on Herkel olnud muuhulgas ka Eesti humanitaarinstituudi õppejõud, Ajakirja Eesti Elu/Kultuur ja Elu toimetaja, Ajakirja Vikerkaar toimetaja ning ENSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi teadur. Herkel on abielus ja tal on ka üks laps.

Kolmandana sai aga Vabaerakonnast riigikokku armastatud näitleja Ain Lutsepp (4109 häält) kelle jaoks poliitiku elu on sisuliselt täiesti uus nähtus. Lutsepp lõpetas 1980. aastal lavakunstikateedri IX lennus, samast aastast näitleb ta Draamateatris. Lutsepp on osalenud paljudes filmides, etendustes ja seriaalides, kuid tuntuks sain ta eelkõige Eesti kultusfilmis "Kevade", kus ta kehastas koolipoiss Tõnissoni.

Alates 2008. aastast on ta Eesti Teatriliidu esimees. Lutsepp on abielus ja tal on ka täiskasvanud tütar Anu.

Neljas erakonna ridadest riigikokku pääsenud on Tartus kandideerinud Krista Aru (2529 häält), kelle jaoks on poliitiku elu ka ehk mõnevõrra uus. Krista Aru on töötanud Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina, Q Raadio peatoimetajana ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina. Enim tuntakse aga Aru ilmselt kui Eesti Rahva Muuseumi direktorit, kellena ta tegutses 2006. aasta jaanuarist kuni 2012. novembrini. Alates 2. jaanuarist 2014 on Krista Aru SA Teadusagentuuri juhatuse liige.

Krista Aru on pärjatud erinevate auhindadega, nendest olulisem on vast 2012. aastal saadud Aasta Kodaniku auhind. Aru on abielus meditsiinidoktor Jaak Aruga ja neil on kaks poega – Juhan ja Jaan.

Veel pääses Vabaerakonnast riigikokku ka Andres Ammas (1859 häält), keda võib sarnaselt Herkelile nimetada samuti staažikaks poliitikuks. Ammas on oma poliitilise karjääri jooksul olnud näiteks Isamaaliidu peasekretär aastatel 1999–2001 ning kuulunud pikka aega IRLi ridadesse. Samuti on ta olnud nii kohalikul tasandil kui ka üleriigiliselt mõjukatel poliitilistel kohtadel.

Kunagi suure häältemagneti rolli mänginud Ammas on viimastel aastatel töötanud aga hoopiski Vikerraadios saatejuhina ning Noarootsi Gümnaasiumis muusikaõpetajana. Ta on lõpetanud Eesti muusika-ja teatriakadeemia ning Tartu ülikooli.

Külliki Kübarsepp (1032 häält), kes pääses Vabaerakonnast riigikokku kuuendana, on eelkõige tuntud politoloogina. Samas ei ole Kübarsepale poliitiku elu samuti võõras. Ta on olnud aastatel 2007–2011 põllumajandusministri nõunik, samuti IRLI juhtkonna assistent ning enne seda erakonna Isamaaliit peasekretäri abi. Kübarsepp oli ka üks IRList välja kasvanud MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik asutaja. Kübarsepp on lõpetanud Tartu ülikooli politoloogia eriala.

Erakonna ridadest seitsmendana riigikokku saanud Jüri Adams (720 häält) ei vaja suuremat tutvustust. Tegemist on veteranpoliitikuga, kes on viimased ligi 10 aastat suurest poliitikast eemal olnud. Kuni vahetult Eesti taasiseseisvumisele eelnenud ajani osales Jüri Adams vastupanuliikumises ja põrandaaluses vabas ajakirjanduses. Muuhulgas tõlkis ta eesti keelde MRP salaprotokollid.

1988. aastal oli Jüri Adams üks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei programmi ja põhikirja koostajaid ning asutajaid, seejärel ERSP aseesimees. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi aseesimees. Aastatel 1991–1992 oli Jüri Adams Põhiseaduse Assamblee liige. Ta on Eesti põhiseaduse projekti peamine autor. Aastatel 1992–2003 oli ta VII, VIII ja IX Riigikogu liige, VII ja IX Riigikogu koosseisus oli ta õiguskomisjoni esimees.

Aastatel 1994–1995 oli Adams aga Andres Tarandi valitsuses justiitsminister. Alates 2003. aastast 2014. aastani ei osalenud Jüri Adams aktiivses poliitilises tegevuses.

Adams on õppinud Moskva Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ja TRÜs inglise filoloogiat. Samuti on ta lõpetanud Kaarepere Sovhoostehnikumi metsatehnikuna. Muide, Adams on Vikipeedia andmetel töötanud muuhulgas õpetaja, metsavahi ja katlakütjana.

Viimasena pääses aga Vabaerakonna ridadest riigikokku peamiselt puuetega inimeste koja esimehena tuntud Monika Haukanõmm (450 häält). Ligi 17 aastat sotsiaalvaldkonnas töötanud Haukanõmmel puudub kogemus suures poliitikast olemisest, kuid see-eest on tal laialdased teadmises sotsiaalvaldkonnast.

Ta on lõpetanud sotsiaaltöö eriala ning kaitsnud magistrikraadi Euroopa sotsiaalteaduste erialal. Ta on töötanud sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnas eakate ja puuetega inimeste poliitika juhina ning nõunikuna. Viimaste aastate jooksul on teemadeks olnud hoolekande korraldus Eestis ja Euroopa tasandil, spetsialiseerumisega puuetega inimeste ja eakate hoolekandele, kindlustusele, vabatahtlikule tegevusele jne.