SAPTK juhatuse liige Madisoni natsiartiklist: meil pole vaja niivõrd arutada režiimide, vaid ajatute ja hüveliste tõdede üle
Sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks juhatuse liige Markus Järvi kirjutas Facebooki kommentaari värskelt EKRE nimekirjas riigikokku valitud Jaak Madisoni kunagise natsiteemalise artikli kohta, milles too arutles natsismi positiivsest poolest.
"Natsism kui ideoloogia ja kui praktika tuleb ühemõtteliselt hukka mõista. Et mõni totalitaristlik või kuritegelik süsteem omab ka positiivseid jooni, on lihtsalt elementaarne fakt. Mitte ühtegi süsteemi ei saa üles ehitada absoluutsele kurjusele, täpselt sama moodi nagu ei saa kurjategija tõhusalt toimida ilma voorusteta nagu töökus, pühendumine, lojaalsus jne. Absoluutset ja substantsiaalset kurjust lihtsalt ei eksisteeri, ei saagi eksisteerida," kirjutas Järvi.
"Natsistliku Saksamaa nn "positiivsed jooned" pärinevad tervemõistuslikust majandusteooriast, mille põhimõtted on esitatud juba Platoni ja Aristotelese mõtlemises, rakendatud edukalt erinevates kultuurides ja erinevatel ajastutel ning osaliselt esindatud ka Marxi "Kapitalis".
Ent iseenesest pole nendel põhimõtetel, mille hulka kuulub suveräänse riigi õigus emiteerida raha, takistada liigkasuvõtmist ja toetada omamaist tootmist võimalikult suure majandusliku autonoomia saavutamisel, vähimatki seost ei natsismi ega kommunismiga. Täpselt sama moodi pole töökuse ja sihipärase pühendumise voorustel mingit pistmist kuritegelikkusega, hoolimata sellest, et neid häid harjumusi on oma paheliste eesmärkide teenistusse rakendanud lugematud kurjategijad."
"Teiste sõnadega, tuletagem meelde aristoteellikku põhimõtet: vahendid ja aktsioonid saavad oma moraalse väärtuse eesmärkidest ja intentsioonidest, mille nimel neid rakendatakse ja tehakse. See, et natsismi ja ka kommunismi lõppeesmärk on oma loomult kuri, on minu jaoks väljaspool kahtlust. Sestap ka minu soovitus nii Jaak Madisonile kui ka teistele: Meil pole vaja niivõrd arutada režiimide, vaid ajatute ja hüveliste tõdede üle ja nende rakendamise üle siin ja praegu. Mineviku režiimid ei paku meile ju enam suurt midagi. Ainukene asi mis loeb on see, kuidas me suudame hüvelisi printsiipe meie enda elus ja ühiskonnas rakendada," kirjutas Järvi.
"Aga seda, et selle uudise puhul on tõmmatud ühe 21-aastase noore mehe (kes toona polnud veel EKRE liigegi) kunagine suvaline arutlus süstemaatilise poliitilise mustamise vahendiks, ei hakka ma üldse arutamagi," lisas Järvi.
