DELFI FOTOD ja VIDEO: Vahipataljon sai uhiuue kasarmu! VAATA, millistest tingimustes sõdurid elama hakkavad
Kaitseminister Sven Mikser avas täna keskpäeval Tallinnas Miinisadamas Vahipataljoni uue kasarmu, mis asub vastselt renoveeritud endises miinilaos.
Kasarmus hakkavad elama 340 Vahipataljoni ajateenijat, samas asuvad ka nende õppeklassid ja varustuselaod. Samuti paiknevad hoones mereväe tuukrite tööruumid. Lisaks renoveeriti kasarmu külje all olev osa Miinisadama kaist.
Kaitseminister Mikser ütles avamistseremoonial, et tänapäevase kvaliteedi ja läbiproovitud lahendustega kasarmu kasutuselevõtt teeb igapäevase elu, väljaõppe planeerimise ja läbiviimise lihtsamaks, rääkimata olmetingimuste olulisest parandamisest.
„Tänapäevased avarad elu- ja tööruumid, korralikud klassid ja ka vaba aja veetmise ruumid on elementaarsed tingimused, mis on vajalikud ajateenijate võitlusmoraali hoidmisel,“ ütles kaitseminister. „Tänud arhitektidele ja ehitajatele, kes on sellise võimsa maja meie kasutusse tagasi toonud.“
Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kaido Sirman sõnas, et uus kasarmu mitte ainult ei paranda igapäevaseid olmetingimusi, vaid aitab paremini tagada ettevalmistust püstitatud ülesannete täitmiseks ja üksuse valmidust.
„Me võtame siia majja kaasa kaardiväe sisu ja väärtused,“ ütles kolonelleitnant Sirman. „Koos mereväega kujundame siin välja keskkonna, kus kõigil on uhkus teenida.“
Vahipataljon kolib uude kasarmusse allüksuste kaupa hiljemalt märtsi lõpuks. Seni Vahipataljoni asukohaks olnud Tallinnas Rahumäe teel asuv linnak on plaanis sulgeda ning anda koos Marja tänava kaitseväelinnakuga üle Riigi Kinnisvara AS-ile.
Renoveerimise arhitektideks olid Kalle Vellevoog ja Mart Kadarik, ehituse peatöövõtjaks oli NCC Ehitus. Kasarmu ja kai renoveerimistööde maksumuseks oli 6,3 miljonit eurot.
Miinisadamas ehitatakse praegu uut sööklat, samuti uus hoone mereväe üksuste tarvis. Samasse linnakusse on planeeritud ka sõjaväepolitsei hoone.
Vahipataljoni renoveeritud kasarmu hoone ehitati 1915-17 Peeter Suure merekindluse miinilaoks. Vabadussõja alguses võtsid Eesti üksused lao koos sisuga üle, Vabadussõja käigus koostati seal meremiine.
Vabadussõja lõppedes kasutati hoonet edasi miinilaona, samuti hooldati seal nii miine kui torpeedosid ja ka muud varustust. Pärast allveelaevade hankimist mereväele 1930ndate lõpus ehitati maja osaliselt ümber allveelaevade töökoja ja ladude tarbeks.
