Eesti kodanikust häkker: istusin USA vanglas koos Ladina-Ameerika narkoärikate ja al-Qaida juhtidega - neile tüüpidele ei meeldi naljad

Mis juhtub inimesega, keda USA süüdistab küberkuriteos? Mis tunne on istuda New Yorgis samas vanglas kurikuulsate narkokurjategijate ja Lähis-Ida terroristidega? Sellest rääkis veebikeskkond Apparat'ile Eesti kodanik Anton Ivanov, kes veetis USA vanglas üle kahe aasta ja on praeguseks Eestis tagasi. Teda süüdistati samas küberpettuses, mille asjus on käimas ka kohtuasi Eestis.

"Koputamine muutus valjemaks ja nõudlikumaks. Ma küsisin, kes seal on. "Politsei!" Avasin ukse ja erariides inimesed lendasid mu korterisse Tartus ja panid mul ilma igasuguse selgituseta käed raudu," alustas Ivanov oma kirjeldust. See toimus 8. novembril 2011.

Lisaks Eesti politseinikele olid seal ka FBI töötajad USAst, kes ütlesid, et USA võimud on esitanud ta vahistamismääruse. Nad uurisid hoolikalt arvutit, teisi elektroonilisi seadmeid ja ka prügikasti sisu.

"Olukord tundus nii naeruväärsena, et ma isegi aitasin otsida, naeratasin ja tegin nalja," rääkis Ivanov.

Ta töötas süsteemiadministraatorina Tartu firmas Rove Digital. Firma tegutses hallis tsoonis ja võttis raha teenimiseks riske. Seega polnud Ivanov üllatunud, kui ta kuulis, et veel viis tema kolleegi on vahistatud. Küll aga üllatas teda, et ka tema võeti kinni. Ta ei uskunud, et tema peab firma tegevuse eest vastutama, sest tema täitis firmas vaid tehnilisi ülesandeid.

Ta viidi Tallinnasse vanglasse ja järgmisel päeval ilmus ta kohtuniku ette. Ta lootis kohest vabanemist ja naasmist normaalse elu juurde, aga kohtunik pikendas ta vahi all olekut kahe kuu võrra, et ameeriklased jõuaksid tema kohta väljasaatmisavalduse saata.

See toimus novembris 2011. Tagasi koju jõudis ta kahe aasta pärast.

Väljaandmine

"Väljaandmise vastu võitlemine on mõttetu. Kui Eesti karistusseadustikus on sarnane paragrahv kui see, mille alusel väljaandmist nõutakse, antakse kahtlusalused välja kiiresti ja asjassepuutuvaid fakte vaagimata," rääkis Ivanov.

Ta otsustas mitte kulutada oma närve väljasaatmise vastu võitlemiseks ja jätta energia võitluseks USAs. Hiljem kuulis ta, et ameeriklased meelitavad Eestisse neid inimesi, keda nad kätte tahavad saada, sest Eesti annab nad kergelt välja. Kokku ootas ta Tallinna vanglas kuus kuud seda päeva, kui USA ametiisikud ta endaga kaasa viisid.

Mis on operatsioon "kummitusklikk"?

Meedia ja FBI iseloomustas operatsiooni "kummitusklikk" (inglise keeles Ghost Click) kui sajandi küberkuritegu ja suurejoonelist pettust. 2007. aastast nakatasid Tartu häkkerid inimeste arvuteid pahavaraga, mis käivitudes suunas veebiliikluse teatud lehekülgedele.

Häkkerid suutsid nakatada sajas riigis neli miljonit arvutit, neist 500 000 USAs. FBI uuris asja mitu aastat ja esitas seejärel süüdistuse kuuele Eesti ja ühele Venemaa kodanikule.

Ta pandi vangi New Yorgi kesklinnas Manhattanil panganduskvartali lähistel asuvasse Metropolitan Correctional Centerisse. See südalinnas asuv kõrghoonet meenutav vangla on otse üle tänava kohtumajast, mida vanglaga ühendab tunnel.

Selles vangla on istunud näiteks New Yorgi maffiaboss John Gotti, ajaloo suurim investeerimispetis Bernie Madoff, Vene relvaärikas Viktor But ja teised. Koos Ivanoviga istus mitu Ladina-Ameerika narkoärikat ja al-Qaida juhti. "Ma ei taha neist rääkida, neile tüüpidele ei meeldi mängud ja naljad," kommenteeris Ivanov.

Tagasipöördumine

Ta veetis vanglas ligemale kaks aastat. Ta õppis seal mehhiklastelt hispaania keelt ja luges palju. Ta arutas poliitikat anarhistist häkkeriga, kes vahistati, sest ta murdis sisse firmasse, mis tegi koostööd CIAga. Ta mängis kaarte türklasega, kes oli müünud rakette palestiina terroriorganisatsioon Hezbollah'le.

Enamik süüdistusi lõppeb kokkuleppel prokuratuuriga. Süüdistajad proovivad panna süüdistatavaid kaasosaliste vastu tunnistusi andma, lubades selle eest vastu kergemat karistust. Taolisi äraandjaid põlastatakse, aga tegelikult üritavad peaaegi kõik süüdistusega kokkuleppele minna.

Ivanov tunnistas ennast süüdi 2013. aasta veebruaris ja tema karistuseks määrati see aeg, mis ta oli juba ära kandnud.

Ta ei vabanenud kohe kohtusaalis, sest tal polnud USAs viibimiseks õiguslikku alust. Ta viidi väljasaatmist ootavate inimeste asutusse, kus ta viibis viis nädalat enne USAst välja saatmist.