Martin Helme: minu meelest on Eestis autoritaarne see erakond, kes on juba 15 aastat võimul olnud

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridades parlamenti valitud Martin Helme kinnitas ETV saates „Kahekõne“, et konservatiivsus ei ole tagurlus.

„Keegi ei ihale tagasi kolhoosiaega, ma ei näe ega tunneta seda erakonnas,“ ütles Helme.

Helme eitas igasugust koostööd EKRE ja Keskerakonna vahel. „Me ei ole ju erakonna tasemel mingisugust koordineeritud tegevust alustanud, me pole mingeid positsioone kooskõlastatud. Ma ei näe, kuidas saaks meid panna ühte punti lihtsalt sellepärast, et me ei saanud seekord valitsusse,“ kõneles Helme.

Oma osalemist Tallinna TV saates pidas Helme võimaluseks jõuda võimalikult paljude inimesteni ja kehtestada oma narratiivi. „Valimiste järgselt võime öelda, et see õigustas ennast,“ ütles Helme, kuid samas ei olnud ta kindel, kas jätkab esinemist TTVs, öeldes president Ilvese sõnadega - see, mis tõi meid siia, et vii meid edasi.

„Nüüd oleme riigikogu erakond ja peame valima teistsuguse taktika ja kampaania,“ ütles Helme ja lisas, et edu aluseks on olla nutikas ja paindlik ning mitte anda järgi oma põhimõtetes.

Meedia hüsteeriline toon

Helme tunnistas, et talle teeb meelehärmi, kui palju valesid on meedias levitatud EKRE noorpoliitiku Jaak Madisoni kohta, kui märkamata jäi oluline iva, et noormehe blogipostitus oli tehtud tudengina ja seejuures oli Madisonile ja on kogu erakonnale vastuvõtmatu totalitarism.

„Ta teeb mitte just väga briljantse heietuse kahe maailmasõja aegse maailma kohta ja siis omistatakse see nagu veendumus nii talle kui kogu erakonnale,“ oli Helme nõutu.

Helme sõnul häiris EKREt just hüsteeriline toon, kuidas seda teemat meedias käsitleti. „Mingi osa Eesti meediast on selgelt võõrandunud oma rahvast,“ leidis Helme.

Kõva kätt ei paku

EKREt ei pea Helme äärmuslikuks ega autoritaarseks parteiks. „Minu meelest on Eestis autoritaarne erakond see erakond, kes on juba 15 aastat võimul olnud. Meie erakond küll kõva kätt ei paku, me pakume selgeid ja jõulisi lahendusi,“ lubas ta.

Helme sõnul on praeguse riigikogu legitiimsus tingimata suurem, kui oli eelmisel. „Mida rohkem valikut, seda rohkem konkurentsi,“ sõnas ta.  Helme märkis, et EKREl jäi väga vähe puudu kaheksast kohast riigikogus.

„See oli töö. Nüüd seisab ees riigikogu töö,“ rääkis ta „Kahekõne“ saates. „Kas valija kiidab või laidab meid selle eest, seda me näeme nelja aasta pärast.“

Piirilepingut ei poolda

Helme sõnul ei poolda EKRE Venemaaga piirilepingu ratifitseerimist. „Me oleme kindlasti selle vastu,“ kinnitas ta. „Kui me oleksime valitsuses, siis me räägiks sama juttu.“

Helme sõnul ei tohiks Eesti leppida loovutusliku piirilepinguga, sest Eesti annab sellega ära nii maismaad kui väga suured veeterritooriumid ja ei saa vastu mitte midagi. „See on meile kahjulik,“ ütles ta. Helme sõnul ei ole küll Venemaa praeguse valitsusega võimalik Eestile sobivat lepingut sõlmida, aga see piirileping tuleks külmutada. Eesti on tema sõnul oodanud 60 aastat ja võiks veel oodata. „Kus meil kiire on?“ küsis Helme.

Pool kampaania kulust on veel tasumata

Helme sõnul maksis EKRE valimiskampaania 110 000 eurot, millest laias laastus pool koguti annetuste ja liikmemaksudena ja teine pool vajab veel maksmist.

Kuigi EKRE on nüüd riikliku rahastuse all, kinnitas Helme, et nad pooldavad riikliku rahastamise muutmist ja suudavad suurepärastelt näidata, et saavad ka järgmistel valimistel osaleda ilma riikliku rahastuseta.

Helme sõnul on üks põhjus, miks soovitakse praegu teha nelja osapoolega valitsus, meeleheitlik soov valida järgmine president riigikogus.