Perearst Anneli Talvik kopsupõletikust: keha võib põletikku hävitades ka ise hävineda
Perearst Anneli Talvik rääkis Delfile, et kopsupõletik on üsna raske haigus, kuna vähendab eluks vajalikku kopsude tegevust ning teisalt hävitavad põletikutekitajad hapnikuvaeguses organismi. Peale selle võib organism põletikku hävitades paraku ka ennast hävitada.
„Kopsupõletik võib olla nii viiruslik kui ka bakteriaalne ja raskemate haiguste puhul, kus immuunsus on tugevalt kahjustunud, siis võivad põhjuseks ka seened olla,“ lausus Talvik.
„Tavaliselt on see bakteriaalne haigus ja selles mõttes raske, et ühest küljest vähendab eluks vajalikku kopsude tegevust ja hapniku hulka kehas, sest põletik on kopsukoes, ja teistpidi nõrgestab omakorda keha ja immuunsüsteemi niipalju, et tekib surnud ring, kus immuunsüsteem ei suuda haigusega ise toime tulla, sest ta ei saa piisavalt hapnikku, ja kus põletiku tekitajad n-ö hävitavad organismi,“ ütles Talvik.
Perearsti sõnul on väga oluline inimese üldine immuunsuse foon – kui terve või haige inimene enne kopsupõletikku haigestumist on olnud. „Raskemini haigestuvad kopsupõletikku need, kellel on mõni krooniline haigus, kas südame- või kopsuhaigus või mõni ainevahetuse haigus või näiteks suhkruhaigus, ja kindlasti ka üldine füüsiline vorm mõjutab. Kui inimene on tugeva lihaskonnaga ja hästitoimiva ainevahetusega, siis paraneb ta rasketest haigustest kergemini kui näiteks suures ülekaalus inimene.“
Kliimavahetus iseenesest perearsti sõnul haigestumist ei soodusta, küll aga on soojalt maalt saabudes veresooned avarad ja avatud ning organism kartmatu, mistõttu tuleks väga hoolikalt riietuda ja end eriti kaitsta. Sageli aga ollakse soojalt maalt külma kliimasse saabudes sooja täis ja hoitakse hõlmad lahti, nii et külm pääseb organismi ligi. „Teine aspekt on lennusõit ja ajavööndi vahetamine, mis kindlasti vähendavad immuunsust,“ lisas Talvik.
Harilikult tekib kopsupõletik Talviku sõnul viirushaiguse või külmetushaiguse tüsistusena, kuid erinevad bakterid ja sealhulgas kopsupõletiku tekitajad elavad hingamisteedes kogu aeg, ka tervel inimesel, nii et kopsupõletik võib tekkida ka ilma eelneva haiguseta, kui immuunsus ühel hetkel nõnda nõrgaks muutub. Kopsupõletik võib perearsti sõnul tekkida mõne päevaga.
„Köha, hingamisraskus, kindlasti väsimus ja enesetunde halvenemine,“ loetles Talvik kopsupõletiku sümptomeid. Tema sõnul kaasneb haigusega enamasti ka kõrge palavik, kuid mitte alati.
Raske kopsupõletiku tagajärjel võib kopsu tekkida ka vesi. „See on põletiku käigus tekkiv koevedelik, mille organism normaalsetes oludes suudab veresooni ja lümfisooni pidi ära toimetada. Kogu põletikujääkide äratoimetamine sõltub vereringest ja vereringe sõltub organismi üldfunktsioonidest.“
Mõnikord võib hoopis immuunvastus inimese tappa
Arsti sõnul on isegi ühepoolne kopsupõletik suhteliselt raske haigus, kuna kops on hingamiselund, ning kahepoolne kopsupõletik tähendab, et keha saab väga vähe hapnikurikast verd. Küsimus on sealjuures, kui palju põletik organismi n-ö mürgitab.
„Põletiku saatus organismis oleneb muu hulgas sellest, kui oluline on see elund organismile. Kui see elund on põletiku tõttu välja lülitatud, kas inimene saab ilma selleta hakkama. Ja teiseks, kui põletiku kolle on väga suur, siis ta toodab väga palju põletikuga seotud aineid, mis lähevad ringlema ja käivitavad organismi enda sees immuunvastust. Mõnikord võib hoopis see immuunvastus inimese ära tappa,“ märkis Talvik.
Põletiku ja immuunvastuse tõttu võivad ka teised organid, näiteks neerud üles öelda. „Tänapäeva meditsiin on niivõrd arenenud, et suudetakse üles ütlevaid organeid aparaatide abil töös hoida, suudetakse juhtida organismi keemilist käitumist, suudetakse mingil määral põletiku reaktsioone maha suruda, mis hakkavad organismi ennast hävitama, aga kui mõned teised elundid peaksid üles ütlema sellise raske põletiku käigus, siis see on just sellest tingitud, et organism hävitab põletikku, aga hävitab ka ennast läbi selle,“ sõnas Talvik.
Küsimusele, kas üles öelnud organid võivad ka uuesti tööle hakata, vastas Talvik, et imesid juhtub, aga meditsiin pole kõikvõimas. „Inimesed väga usuvad sellesse, et saab tagasi tööle panna, aga tegelikult ei ole kõik tänapäeval veel inimeste kontrolli all. Alati jääb n-ö faktor x, mille üle ei saa ega peagi kontrolli saavutama,“ lausus ta.
„Kui inimene on raskelt haige, siis ei saa mitte kunagi ette öelda, kuidas läheb. Alles räägiti korduvalt Eino Baskini elluärkamisest, igasuguseid edulugusid on väga palju ja see on väga tore, sest innustab inimesi positiivselt mõtlema,“ rääkis Talvik. „Aga kui läheb teisiti, siis läheb teisiti.“
