Lugeja: ärge terroriseerige vahtraid ja kaski nende üüratute mahlatiladega!

Lausa valus on vaadata neid pilte vahtratest ja kaskedest, kuhu on üüratu puutila sisse pekstud. Mõni on veel kirvega puud "kohendanud" ja koort maha löönud. Sain isegi sellise lollusega hakkama, aga kuna puutila voolimine, eeskätt selle soone tegemine, oli nii vaevarikas, siis otsustasin internetist abi otsida, sest kõigele lisaks ei hakanudki mahl jooksma.

Kas tõesti piisab avast läbimõõduga 1 cm? Ma hästi ei uskunud seda, sest lapsepõlvest meenuvad üüratud puusse rammitud toikad ning see, kuidas mahl tila vahelt välja pressis ja mööda puukoort alla nõrgus.

Otsustasin katsetada plasttoruga, aga kuna ma seda kuskilt ei leidnud, siis jäid lõpuks pihku pastakad, kusjuures ideaalse läbimõõduga: 11 mm. Puuri võtsin paar millimeetrit väiksema ja katsetasin seda testpaku peal, et puuritav auk ikka õige suurusega tuleks.

Auk puu sees on sentimeetrise läbimõõduga ja augu sees pastapliiatsi toru väikse kaldega. Mahl jookseb nagu muiste! Tilkagi mööda tüve alla ei nõrgu. Puu tüvi augu kõrval on kahjustamata ning sellise väikese haavaga on puul kergem hakkama saada.

Üks pluss on väikesel torul veel: kui teete augu õigele kõrgusele, saate kasutada mahla kogumiseks tavalist kaheliitrist plastpudelit, niimoodi et pudel on viltu ja tila selle sees hoiab pudelit füüsiliselt paigal. Tilkagi mahla ei lähe kaotsi.

Minul vahtramahl praegu ikka veel jookseb. Küll vähe, aga kinni pole jäänud.

Suhtuge ikka lugupidavalt puusse, kes lahkelt head jooki jagab!