Ajaleht: Soome keeldus 1990. aastatel NATO-ga liitumast, sest teda sunniti Eestit kaitsma

USA, Saksamaa ja Suurbritannia avaldasid Soomele 1990. aastate keskel survet NATO-sse astumiseks, kuid Soome ei soovinud seda teha, sest oleks pidanud andma Eestile julgeolekugarantiid, ütles Soome kaitsejõudude endine juhataja eruadmiral Juhani Kaskeala.

NATO itta laienemise arhitekt, USA abiriigisekretär Ronald Asmus kavandas Taani NATO juhtstaapi, kus Soome ja Rootsi oleksid pidanud võtma vastutuse Balti riikide kaitsmise eest, kirjutatakse ajalehe Iltalehti NATO erinumbris.

„Siis oli selline vaim, et NATO vanad liikmesriigid olid lükkamas Balti riikide julgeolekut meie kontole – et Soome ja Rootsi oleksid olnud Balti riikide julgeoleku tagajad,“ ütles Kaskeala. „See arusaam mõjutas kindlasti seda, et Soome ei tahtnud NATO-ga liituda.“

Suurbritannia välisminister Douglas Hurd tegi otsese ettepaneku, et Soome ja Rootsi võtaksid Balti riikide eest vastutuse.

Soome tollane president Martti Ahtisaari ütles USA riigisekretär Warren Christopherile, et see ei ole realistlik. Põhjamaad ei saa Balti riikide julgeolekut garanteerida. Soome arvates piisas vaid Ühendriikide sõjalisest heidutusest Venemaa jõukasutamise ärahoidmiseks.

Otsuste tegemise tipphetk oli 1997. aastal, kui Venemaa ja USA tollased presidendid Boriss Jeltsin ja Bill Clinton kohtusid Helsingis. Clinton veenis Jeltsinit nõustuma NATO laienemisega Venemaa piirideni.

Jeltsin üritas saada Clintonilt salajast kahepoolselt lubadust, et NATO ei laiene Nõukogude Liidust iseseisvunud riikidesse ega Baltimaadesse.

Clinton ütles, et nad ei saa niimoodi kahekesi salaja midagi otsustada, sest kõik tuleb igal juhul avalikuks. Clinton jäi enesele kindlaks ja tegi selgeks, et Balti riike ei jäeta NATO-st välja.

Lõpuks Jeltsin loobus vastuvaidlemisest ja ütles: „Nojah, ma proovisin.“

Neid vestlusi on kirjeldatud sõna-sõnalt Asmuse raamatus „Opening Nato's Door“ („Avades NATO ust“), mis ilmus kümme aastat tagasi.

Helsingis pidi Venemaa Balti riikide NATO-sse astumisega leppima ja hiljem see nii ka juhtus.

Soomele oli see suur kergendus. Kui Balti riike ei oleks NATO-sse tahetud, oleks Soome võinud sattuda vähemalt Eesti kaitsmise eest vastutama, samas kui USA oleks Põhja-Euroopast minema tõmbunud.

Soome tegi osava kõrvalepõikeliigutuse. Soome keeldus NATO liikmelisusest, et vältida Eesti kaitsmist. Samas aitas Soome kaasa Balti riikide NATO-ga liitumisele ja sundis nii USA-d tagama Läänemere piirkonna julgeolekut.

Osalt leevendas Soome ka Jeltsini pahameelt. Soome lahe põhjarannik jäi liitumatuks. Meretee Peterburisse ei olnud ainult NATO vesi.