Kuulo Kutsar: ohuteguritest hoolimata on ettearvamatu, kellel streptokokk raske haiguse põhjustab

Tervishoiuameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütles, et ehkki on teada, millised on lihasööjabakteri tekitatud raske haiguse teket soodustavad tegurid, pole võimalik ette näha, kellel ja millistel tingimustel see välja kujuneb.

"Diabeet, alkoholism, narkomaania, rahvusvaheliselt kõige tuntumad soodustavad tegurid, seda aga inimese enda organismist sõltuvalt. Kuidas haigestumine konkreetsel inimesel toimub ja mis tingimustel, seda ei tea keegi ette," ütles Kutsar Delfile.

"Streptokokid võivad terve inimese nahal täiesti olemas olla. Kui organism mingil põhjusel lakkab vastu töötamast nendele bakteritele ja tekivad nahavigastused, siis nahal paiknevad streptokokid võivad sattuda organismi. Kui inimesel on eelsoodumus ja asjaolud halvasti kokku langevad ja streptokokk pääseb organismi, kujuneb haigusprotsess. Osadel inimestel võib olla kriimustusi ja mitte midagi ei juhtu, teistel inimestel teatud põhjustel juhtub, sõltub organismi enda vastuvõtlikkusest," selgitas Kutsar.

"Edasi hakkavad haigustekitajad lümfiteede kaudu edasi levima, levivad ka pehmetes kudedes, näiteks lihastes, haigustekitajad levivad piki lihaseid katvaid sidekirmeid ja selletõttu üks haiguse nimetusi on nekrotiseeruv fastsiit ehk sidekirme põletik. Sealt satuvad haigustekitajad verre ja ongi veremürgitus käes. Veremürgituse korral võivad kahjustuda kõik elundid, eeskätt kõige tähtsamad elundid, neerud ja maks ja siis kujuneb välja toksilise šoki sündroom. Nii nagu antud juhul oli,“ rääkis Kutsar.

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood võib olla üks kuni kolm päeva, on see aeg, kui haigustekitajad on juba organismi tunginud ja paljunevad organismis ja kudedes, kuhu nad on sattunud, kuid haigusnähte veel esile ei kutsu. Kolme päeva pärast hakkavad tekkima haigusnähud.

Mida peaks tegema inimene, kes teab, et kuulub ohugruppi ja avastab, et tal on tekkinud nahavigastus või kriimustus? Kui arstid ohtlikule nahavigastusele õigel ajal jaole saavad, on võimalik patsienti aidata.

"Kriimustuste, nahavigastuste ja haavade puhul üldiselt peaks inimene seda haava desinfitseeriva lahusega puhastama. Kui midagi muud ei ole võimalik teha, siis tuleks vähemalt rohke jooksva veega uhtuda seda haava. Kui inimene märkab, et tekib põletik ja see põletik on tugev, kaasneb valu, siis kindlasti tuleks arsti poole pöörduda," rääkis Kutsar.

Inimene ise seda diagnoosida ei oska ka sellises staadiumis ei oska ka arst diagnoosida rasket haigust, mis hiljem kujuneda võib.

"Igal juhul tuleb perearsti poole pöörduda ja siis sõltub juba arstist, kelle juurde ta patsiendi edasi suunab," sõnas Kutsar.

Nagu varem mainitud, on lihasööjabakteriga seotud haigusjuhtumid haruldased.