Eetikud: Toomas Mattson tohib Facebookis Keskerakonda kritiseerida
Ametnikueetika nõukogu otsustas, et riigikontrolli avalike suhete juht Toomas Mattson tohib oma isiklikul Facebooki kontol Keskerakonda kritiseerida.
Keskerakond esitas jaanuaris Mattsoni suhtes kaebuse riigikontrollile ja ametnikueetika nõukogule. "Kaebuse põhjuseks on Mattsoni süstemaatiline tegevus Eesti Keskerakonna halvustamisel sotsiaalmeedias," ütles Keskerakonna pressisekretär Taavi Pukk.
Keskerakond viitas oma kaebuses avaliku teenistuse eetikakoodeksile,
mis sätestab, et ametnik peab oma tegevuses olema erapooletu ning
hoiduma ka näiliku olukorra loomisest, mis võib kahtluse alla seada tema
objektiivsuse.
Mattson vastas, et osaleb sotsiaalmeedias kui eraisik.
Eetikanõukogu hinnangul ei ole Mattsoni käitumine vastuolus avaliku teenistuse eetikakoodeksi ega ametniku eetikakoodeksiga mitmel põhjusel.
Esiteks on Mattson Facebooki kontol määratlenud end eraisikuna. Postitused ei ole üldjuhul seostatavad asutuse ametlike seisukohtadega, ei käsitle auditeid või riigikontrolli tegevust. Keskerakonna kaebuse aluseks olnud postitus, nagu ka mitmed teised, keskenduvad mitmesugustele avaliku elu teemadele, sealhulgas poliitikaküsimustele. Laiemas plaanis ei keskendu postitused ainult ühele erakonnale. Seega ei saa väita, et eraisiku staatusele apelleerides oleks tegemist ühe erakonna vastu suunatud kommentaaridega. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes
märgitakse, et avaliku elu teemadel on väljendusvabaduse piirid kõige avaramad ning arvamuse avaldamine neis küsimustes ei pea olema ilmtingimata argumenteeritud. Lisaks võivad riigikontrolli teenistujad eraisikuna kuuluda erakonda ja omada poliitilisi eelistusi eeldusel, et erakondlikud eelistused ja tegevus ei takista erapooletut teenistusülesannete täitmist.
Teiseks on riigikontrolli kommunikatsiooniosakonna ülesandeks asutuse ametlike seisukohtade tutvustamine avalikkusele ning asutuse kommunikatsiooni korraldamine. Kommunikatsioonijuhi
eraisikuna avaldatud postitused ühiskondlikel või poliitilistel teemadel ei ole sisendiks auditite läbiviimisele ega kommunikatsioonijuhi ülesannete täitmisele. Avaliku elu küsimustes isikliku arvamuse avaldamise piirid on kitsamad audiitorite puhul, kelle
ülesandeks on sõltumatult ja erapooletult hinnata riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevust maksumaksja raha kulutamisel.
Kolmandaks võivad pöördumise aluseks olnud postituse puhul tekkida kahtlused postituse stiili sobilikkuse ja erapooletuse põhimõtte võimaliku kahjustamise kohta, arvestades, et tegemist on juhtival kohal oleva riigikontrolli töötajaga. Sotsiaalmeedias arvamuse
väljendamise tonaalsus ja stiil on üldjuhul sisemise tunnetuse küsimus. Samas peaks ka eraisikuna sotsiaalmeedias osaledes meeles pidama postituste võimalikku mõju organisatsiooni mainele. Konkreetse juhtumi puhul ei ole isikliku arvamuse väljendamine tekitanud avalikkuses diskussiooni riigikontrolli kui institutsiooni usaldusväärsuse
seisukohast. Puudub piisav alus väitmaks, et eraisikuna poliitilise figuuri kohta arvamust avaldades oleks selgelt riigikontrolli mainet kahjustatud.
Sotsiaalmeedia postituste kahju asutuse mainele saab hinnata eelkõige asutuse juht. Eetikanõukogu soovitab asutustel avalike teenistujate töö- ja erarollidega kaasneva sõnavabaduse teemat arutada.
