Must kast tõestab: Lubitz hävitas lennuki sihilikult
Germanwingsi lennuki teise musta kasti analüüsi põhjal võib väita, et 27-aastane sakslasest kaaspiloodi Andreas Lubitzi eesmärk oli reisilennuk hävitada ning viia endaga hauda 149 inimest, teatas täna lennukatastroofi uuriv Prantsusmaa lennuõnnetuste uurimisameti (BEA) komisjon.
"Esmasel uurimisel selgus, et piloot kokpitis kasutas autopilooti, et panna lennuk laskuma saja jala kõrgusele. Seejärel muutis ta aga korduvalt selle sätteid, et langeva lennuki kiirust suurendada," rääkis komisjoni esindaja.
Airbus A320 sõitis vastu mäe külge kiirusega 700 kilomeetrit tunnis.
Lubitzit vaevas nägemisprobleem ja depressioon
Lubitz otsis väidetavalt ravi nägemisprobleemidele, mis võisid ohtu seada tema võimaluse piloodina edasi töötada, ütlesid kaks anonüümseks jääda soovinud uurimisele lähedalseisvat ametnikku.
CNNi teatel otsis ta abi viie, mõnedel andmetel isegi kuue arsti käest.
On ka teada, et Lubitz sai seoses psühholoogiliste probleemidega ravi, sellest oli mees Lufthansat ka mõne aasta eest informeerinud.
Uurijad on leidnud tema kodust nii antidepressante kui ravidokumente.
Ei ole selge, kui tõsised tema nägemisprobleemid olid või kuidas need võisid suhestuda tema vaimse seisundiga. Üks uurimisele lähedal seisev isik ütles, et võimud ei ole endiselt välistanud ka võimalust, et piloodi nägemisprobleemid olid psühhosomaatilised.
Lubitz varjas viimastel aastatel tööandja eest oma tervislikku seisundit.
Eksperdid: vaimuhaigus Lubitzi käitumist ei selgita
On võimalik, et uurijad ei saa kunagi teada, miks Lubitz möödunud nädalal Prantsuse Alpides lennuõnnetuse põhjustas, kuid vaimse tervise ekspertide väitel saab Lubitzi oletatav vaimuhaigus olla vaid üks paljudest võimalikest teguritest tragöödia toimumise juures.
Uuringud näitavad, et suurem osa vaimse tervise häirete all kannatavaid inimesi ei tee teistele viga.
Õõvastavalt saatuslike tegude juures nagu reisijaid täis reisilennuki tahtlik hukutamine on enamasti oluline roll muudel teguritel, nagu äärmuslik tõrjutuse- või vihatunne ja alkoholi või muude narkootikumide pruukimine, rõhutas Briti Oxfordi ülikooli kohtupsühhiaatria professor Seena Fazel.
Kas tragöödia näol oli tegu kombinatsiooniga massimõrvast ja enesetapust, pole uurijad siiamaani kindlalt öelnud. Sarnaseid juhtumeid juhtub üliharva. 2009. aastal ajakirjas Suicide and Life-Threatening Behavior avaldatud ülevaateuuring näitas, et rohkem kui 110 000 tapmisest lahterdus vaid kaheksa protsenti mõrv-enesetappudeks.
